Peet Vallak
n e u t r a a l n e ma t e r j a l ( mi t t e ko h u s t a v, a u ka r t u s t mi t t e
äratav) intertekstuaalsele remiksile. Muidugi on
lavastajahärra postmodernismi Kaval-Ants, kes armastab
klassikuid oma pillide järgi tantsima panna. Aga isegi vana
Will Shakespeare pole sellise metoodilise järjekindlusega
l ä b i r a p i t u d k u i v a e n e P e e t - p o i s s . Va l l a k u t r e t s i t e e r i t a k s e ,
jauratakse, ümisetakse, eteldakse, räpitakse, karjutakse ja
nii edasi.
Andrus maimik
Katkend kriitiku artiklist
«Epp Pillarpardi Punjaba potitehas»
Armastus ja erootika, asjad, mille adekvaatne tõlgendus sotsiaalsetel
murranguhetkedel kõige rohkem viga kipub saama, on ideaalseks lakmuspaberiks
teatriretseptsiooni hindamisel. Ühtlasi ka nii-öelda põhiväärtuste väljendamisel.