Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 alkeen alkaan HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br alkeen dibromoetaan LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3 kloroetaan HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH2 = CH2 + H2O -> CH3 CH2 OH etanool (alkohol, -ool) Leidumine: naftarakk-gaasid, küpsed puuviljad eritavad eteeni ning teised puuviljad valmivad kiiremini, looduslikukautsuki koosluses. Kasutusalad: eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks; eteeni ja õhuhapniku segunemisel kutsub esile narkoosi; puuviljade kasvamise kiirendamisel Alküünid süsivesinikud(kolmikside), -üün, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest on gaasid järgmised on vedelikud, lõhnavad ühendid on narkootilise toimega, hüdrofoobsed, süsiniku arvu suurenemisel suureneb
Polüeteen 2012 Polüeteen Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer. Teda toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Pildil on Polüeteenist kilekott Kirjeldus Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: CH2CH2CH2CH2 mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. Kasutamine ehituses Vee ja kanalisatsioonitorustikke valmistatakse tihti polüeteenist. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCeteen http://www.krahpipes.ee/uploads/Kataloogid/krahtehnilinejuhendest.pdf VIDEO: http://www.youtube.com/watch?v=zbmLMm2Mpa8
ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna ja narkootilise, uimastava toimega gaas. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Orgaanilise aine molekulidest vesiniku eraldamist nimetatakse dehüdrogeenimiseks. Cr2O3 CH3 - CH3 _ CH2=CH2 + H2 Laboratoorselt on võimalik eteeni saada etanooli soojendamisel kontsentreeritud väävelhappega. Konts. H2SO4
Eteen(etüleen) Eteen on gaas, mis on värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhna, narkootilise uimastava toimega. Eteeni mass on õhuga ligikaudu sama ning on vees vähesel määral ka lahustuv. Looduslikult tekib eteeni vaid tühisel määral, näiteks puuviljades nende valmimisel. Tööstuslikult saadakse eteeni nafta töötlemisel (krakkimisel) moodustuvatest gaasidest ja teiste maavarade termilisel töötlemisel. Tänapäeval toodetakse eteeni kõrgel temperatuuril etaanist katalüsaatorite (Cr2O3) manulusel. Selle tulemusel moodustub etaanist eteen ja vesinik. Eteeni on lähteaineks halogeenühendite (vinüülkloriidi ja tetrafluoroeteeni) valmistamisel, millest toodetakse teflonkatteid ja plastmaterjale
120.lineaarne süsinik-kolmiksidemega seotud C-aatomid ja keemistemperatuurid.Värvuseta,lõhnata ,õhuga enam-vähem nendega seotud muud aatomid paiknevad ühel sirgel. üheraskused,vees vähelahustuvad,lahustuvad orgaanilistes nukleofiil-on vaba elektronpaariga osakesed. lahustites,narkootiliste toimetega.8.Eteeni ehk etüleeni elektofiil-elektroniarmastaja.On tühja või osaliselt tühja orbitaali leidumine, saamine laboris, füüsikalised omadused ja osake.isomeeria-molekulmass,kuid erineva ehituse tõttu erinevad kasutusalad. Eteen on värvuseta, õhuga ligikaudu üheraskune, omadused.trans-isomeeria-aatomite rühmad paiknevad mõlemal vees vähesel määral lahustuv, nõrgalt meeldiva lõhna poolkaksiksidet
· Keemiliselt on aktiivsemad alkeenid · Metaani esineb:maa,-soo,-kaevandusgaasis · Metaan on kasvuhoooneefekti tekitav gaas · Biogaas-orgaaniliste jäätmete kääritamisel hermeetiliselt saadakse biogaas · Parafiinid-sisaldavad tahkeid alkaane · Parafiin-kasutatakse määrdeainete ja õlide ning küünakde välmistamisel · Eteen-saadakse nafta krakkimisel või põlevkivi utmisel ETEEN · Eteen-saadakse nafta krakkimisel või põlevkivi utmisel · Eteeni kasutatakse: lahustid,etanool,etanaal lõhkeained,mootorikütus,sünteetiline kautsuk · Eteeni põlemisel tekivad CO2 ja H2O · Metaani kasutatakse kütteks sest tekib palju soojust · Okteen-C8H16 Hepteen-C7H14 Buteen-C4H8 · Metaan-CH4 Metüül-CH3 Etüül-C2H5 · Polümerisatioon-kõrge temp. Ja sobivate katalüsaatorite juuresolekul, võivad alkeeni(eteeni) molekulid omavahel ühineda · Polümeer-kõrgemolekulaarne aine · Alkeenide olemasolu-broomi vesilahusega saab
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Defineeri Ühendeid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik ja kolmiksidet Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen värvitu gaasiline aine, mis vees paktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega Etüün Värvitu gaas, nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi.
– Enamikes riikides peale araabia maade on etanool legaalne – 40-protsendilist lahust tuntakse viinana Millest? – Pärmseentest, mida leidub looduses vabalt, kui ka seotult taimede eeterlikes õlides – Puuviljades ja viinamarjades leiduv suhkur – Tärklis, mida sisaldavad kartulid ja teraviljad Tootmine – Pärmseentega kääritamine – Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Nafta krakkimisel (kuumal temperatuuril töötlemine) eralduvates gaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel (liitmine veega) Pärmseentega kääritamine – Suhkruid ja tärklist sisaldavate produktide kääritamisel kasutatakse pärmseeni – Vanim alkoholi tootmise meetod – Glükoos muundub etanooliks ja süsinikdioksiidiks – Toodetakse ka karulitest ja teraviljadest – Tärklis muudetakse maltoosiks ja see edasi glükoosiks Tselluloosi sisaldavate ainete töötlemisel – Puidutöötlemis jääkide ja teiste tselluloosi sisaldavate ainete töötlemine
CnH2·+1OH . Metanool(puupiiritus)- CH3OH üks lahustite koostisosi keemiatööstuses, etanoolist välimuselt eristamatu. Etanool (piiritus)C 2H5OH tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine, valm eteeni katalüütilisel hüdraatimisel või sahhariidide kääritamisel. Glütseriin- Magus, viskoosne vedelik, seguneb hästi veega, pole mürgine, keemiliselt seotuna kuulub rasvade koostisse, kosmeetikas nahapehmendajana. Puskariõli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust, koosneb kahest pentanooli isomeerist. Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag
............................................ ..................... 3 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel..............3 1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel......................................3 1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel.................................4 1.4. Etanooli saadakse-Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel......4 1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.............4 2. Omadused.................................................................................... ..............5 2.1 Keemilised omadused..................................................................................... 5 2.2. Füüsikalised omadused..................................................................................5 2.3. Etanooli struktuur.....................
(Vastus on 0,29 dm³) Zn + H3PO4 Zn3(PO4)2 + H2 3) Mitu grammi kulub väävelhapet, kui selle reageerimisel alumiiniumoksiidiga moodustus 22 grammi soola? (Vastus on 18,8 grammi) Al2O3 + H2SO4 Al2(SO4)3 + H2O 4) Mitu kilogrammi pidi võtma baariumhüdroksiidi, kui selle reageerimisel alumiiniumbromiidiga eraldus 56 grammi sadet? (Vastus on 0,18 kilogrammi) Ba(OH)2 + AlBr3 Al(OH)3 + BaBr2 5) Põletati 0,8 kuupdetsimeetrit eteeni (C2H4). Mitu hapniku molekuli kulus eteeni põlemisel? 22 (Vastus on 6,5 * 10 molekuli) C2H4 + O2 CO2 + H2O
elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. 3. Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. 3. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. ETANOOLI KASUTUSALAD: Alkohoolsed joogid Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) Värvi- ja lakitööstus
Nimetus: 2-metüülbut-1,3-dieen Nimetus: 3,4-dimetüültsüklobut-1-een Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 ALKEENI MOLEKULI EHITUS Eteeni molekul koosneb kahest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Ühe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud üksiksidemetega (sigmasidemetega). Süsinikevahelised sidemed kaksiksidemes ei ole ühesugused. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes ka kõigi süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest
IV kodutöö. Tarbeplastid 1. Polüeteen ehk polüetüleen on kõige laialdasemalt kasutuselolev plast ning eteeni polümeer, mida toodetakse aastas ligi 80 miljonit tonni. Suur osa sellest on seotud erinevate pakendite tootmisega (näiteks kilekotid). Seda saadakse eteeni (C2H4 ehk CH2=CH2) molekulide polümerisatsioonil. Kui eteenis lõhkuda kaksiksidemed üksiksidemeteks, tekivad pikad polümeerid: -CH2-CH2-CH2-CH2- mille tähistamiseks on kõige mugavam kasutada valemit (CH2)n. Polüeteeni on klassifitseeritud mitmetesse erinevatesse kategooriatesse, peamiselt tiheduse ja hargnemise järgi. 2. Polüvinüülkloriid (sageli lühendatultPVC) on laialdaselt kasutatav termoplastiline polümeer
märts 1881 8.september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste.Aastal 1953 sai ta Nobeli keemiaauhinna. Wallace Hume Carothers (1896-1937) USA keemik. Leiutas nailoni ja polüestri kiud. II Polüalkeenid 1. Tekkereaktsiooni tüüp radikaaliline või iooniline polümerisatsioon 2. Kõige enam on levinud asendatud polüeteenid, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. 3. Tähtsamad esindajad : polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid, polüstürool, polüvinüülastetaat, polüakrüülnitriil orlon, teflon, polümetüülmetakrülaat e pleksiklaas. 4. Eteeni polümeerimise tingimused: rõhk 1000-3000 atm ja temperatuur kuni 300 °C 5. Kõrgrõhu polüeteeni puudused: ahela hargnemisest tingitud polümeerse materjali pehmenemine ja tiheduse vähenemine. 6.
Milliseid süsivesinikke nim. küllastumata süsivesinikeks? Küllastumata süsivesinikeks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, kus süsinike aatomite vahel on kordsed ehk kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. Nimeta eteeni ja etüüni füüsikalisi omadusi. Eteen! Molekulvalem: C2H4 lihtsaim alkeen värvusetu nõrk meeldiv lõhn narkootilise toimega gaas saadakse nafta töötlemisel Etüün Molekulvalem: C2H2 lihtsaim alküün ,värvusetu,meeldiva lõhnaga ,narkootiliste omadustega gaas toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine? Hüdraatimine - on liitumisreaktsioon veega (H2O)
(1) 15. Teiseks puidutöötlemisjääkide töötlemisel. Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. (Lisa 3) (1) 16. Kolmandaks nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. (Lisa 4) (1) 17. 2. Omadused 2.1. Keemilised omadused 18
(1) 15. Teiseks puidutöötlemisjääkide töötlemisel. Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. (Lisa 3) (1) 16. Kolmandaks nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. (Lisa 4) (1) 17. 2. Omadused 2.1. Keemilised omadused 18
määral lahustuv. äädikhappe, etanooli ja halogeenühendite tootmiseks. Värvuseta vees lahustamatu gaas. Pool propeeni maailma Polümeeride ja paljude kemikaalide aastatoodangust läheb lähteaine. Eteeni toodetakse vastava polüpropeeni(sellest saadakse alkaani dehüdrogeenimisel. Lisaks plasttorusid, kiudaineid ja Propeen CH2=CH-CH3 võib eteeni toota veel nafta taarat agressiivsete krakkgaasidest või propaani materjalide jaoks) oksüdeerumise käigus. valmistamiseks, ülejäänud osa
CH2=CH2 + Cl2 ® CH2ClCH2Cl Liitumine vesinikhalogeniididega CH2=CH2 + HCl ® CH3CH2Cl Polümerisatsioon n CH2=CH2® [CH2CH2]n põlemine a) täielik, b) mittetäielik a) C2H4 + 3O2 ® 2CO2 + 2H2O b) C2H4 + 2O2 ® C + CO2 + 2H2O ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSE Mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides Taimedes Kautsukipuu mahlas Okaspuudevaigus porgandites leidub karoteeni Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni Loomades Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mis koosnevad akleeni ühenditest Alkeenide kasutamine Alkeenid moodustavad koos alkaanide, alküünide ja areenidega orgaanilise põhisünteesitööstuse peamise tooraineallika Eteeni kasutatakse suurtes hulkades polüetüleeni, etanooli, 1,2 etaandiooli ja teiste keemiasaaduste tootmiseks Propeenist saadakse polüpropüleeni, atsetooni, isopropüülalkoholi ja teisi saadusi. Kokkuvõte
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett
C==C C==C H H H CH3 cis-2buteen trans-2-buteen POLÜMERIASATSIOON Polümerisatsioon on polümeri moodustamine madala molekulmassiga küllastumata ühenditest. nCH2=CHCH3 (CH2CH)n CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli, kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Etüün ehk atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Keemiatööstuses on atsetüleen väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Igapäevaelus
tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O à CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski
Vesi eraldub veeauruna.Tähtsaimad looduslikud polümeerid on nukleiinhapped,valgud ,polüsahhariidid ja polüpreenid.Elusmaailma jaoks on nendest asendamatuteks valgud ja nukleiinhapped.Polü sahhariidid-Tselluloos on taimede peamine ehitusmaterjal.Kitiin on putukate ja koorikloomade kestade põhik oostisosa.Tärklis on energia ja toiduainete talletaja.Valgud osalevad rakkude ainevahetuses ja elutegevuses.Nu kleiinhapped,näiteks DNA.Argielus on tuntuim polüetüleen,mida saadakse eteeni polümeerimisel.Polüm.liituvad üksikud eteeni(C2H4)molekulid ja mood.polümeeri,mida nim.polüetüleeniks,kasutatakse isolatsioonimaterjalina, valm.kilet kasvuhoonele,mahuteid, pakkematerjale,tuube,mänguasju.Polümeeride eelisomadused-väike tihedus ,veest kergemad,ei korrudeeru,ei juhi elektrit.Miinused-vähene temp.kindlus,vananemine,looduse saastamine.Lo od.kiud-taimse/loomse päritoluga.Keemilised kiud-saad.lood.kõrgmolekulaarsetest ühenditest/sünteesitakse.Teh iskiudained-saad.lood
Kui lisada kustutamata lubjale vett eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi Ca(OH)2 10.Seinu krohvitakse kustutatud lubja, liiva ja vee seguga. 11.Värskelt krohvitud ruumid on niisked, sest seinte krohvimisel reageerib kustutatud lubi õhus sisalduva süsinikdioksiidiga ja moodustab kaltsiumkarbonaadi ning selle reaktsiooni käigus eraldub vesi veeauruna. Polümeerid & plastid 1.Polüetüleen argielus tuntud polümeer, mida saadakse eteeni polümeerimisel. 2.Polümeerimine polümeerimisel liituvad üksikud eteeni molekulid ja moodustavad polümeeri, mida nimetatakse polüetüleeniks. 3.Polümeeride eelisomadused väike tihedus, nad on veest kergemad, ei korrudeeru ega ei juhi elektrit. 4.Polümeeride miinused vähene temperatuurikindlus, vananemine, looduse saastamine. 5.Polüetüleeni kasutatakse isolatsioonimaterjalina, valmistatakse kilet kasvuhoonele, mahuteid,
juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei
Leidumine, tekkimine ja saamine Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel, peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. Veel on võimalik etanooli toota puidu töötlemisjääkide töötlemisel, aga see tuleb tavaliselt mürgine. Käärimine: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Eteeni hüdratsioon: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. [1]
POLÜMEERID Polüalkeenid Polüalkeenid ehk polüalküleenid ehk polüolefiinid on valmistatud radikaalilise või ioonilise polümerisatsiooni teel. Tehnikas kasutatakse kõige rohkem asendatud polüeteene, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. Homopolümeerid polümeerid, mida valmistatakse ühe kindla monomeeri polümerisatsiooni teel. A A A A A A A A Kopolümeerid segu, mis saadakse mitme erineva monomeeri polümeerimisel. -A B A B A B A B -A B B A B B A B Karl Ziegler - keemiaprofessor - Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimisasutuse direktor - avastas, et alumiiniumi ühendid polümeerivad eteeni Giulio Natta
Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaangrill) Peaaegu kõikides tööstusharudes Suurendatakse taimede kasvukiirust Propaangrill Muutke teksti laade Teine tase
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Puuvilja või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10 15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad. Õlles on 35 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH 3CH2OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole
teiste ainete nimetuste moodustamisel. Süsivesinike täielikul põlemisel tekib CO2 ja H2O CH4+O2 - CO2+H2O SÜSIVESINIK + O2 CO2 +H2O Süsivesinikud reageerivad halogeenidega ja moodustavad ühendeid (üks või mitu vesinikku asendub halogeeniga) N: freoonid Küllastunud süsivesinikud C vahel on kaksiksidemed alkeenid CnH2n (lõpp - een) Eteen ehk etüleen. Kõrgel temperatuuril ja rõhul ühinevad eteeni molekulid polümeerideks. Kasutatakse plastide tootmisel põhikoostisosana. C2H4 C vahel on kolmiksidemed alküünid CnH2n-2 (lõpp üün) Etüün ehk atsetüleen. Põlemisel tekib väga kõrge temperatuur. Kasutatakse metallide keevitamisel. C2H2
4 3 2 1 CH3 CH2 C CH 1- butüün 1 2 3 4 CH3 CH = CH CH3 but 2 een 5 4 3 2 1 CH3 CH2 C C CH3 pent 2 üün Alkeenid ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille süsiniku aatomite vahel on üks kaksikside. Kaksikside koosneb ühest sigma ()- ja ühest () sidemest. Eteeni (CH2 = CH2) molekulis on vesiniku aatomid seotud süsinikuga sigmasidemete abil (4 sidet kokku) ja üks sigmaside on süsiniku aatomite vahel: Eteeni molekulis on kokku 6 sidet: 5 sigma- ja 1 piiside. Piiside on nõrgem, kui sigmaside ja alkeenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid toimuvad piisideme katkemisel. I FÜÜSIKALISED OMADUSED
4 3 2 1 CH3 CH2 C CH 1- butüün 1 2 3 4 CH3 CH = CH CH3 but 2 een 5 4 3 2 1 CH3 CH2 C C CH3 pent 2 üün Alkeenid ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille süsiniku aatomite vahel on üks kaksikside. Kaksikside koosneb ühest sigma ()- ja ühest () sidemest. Eteeni (CH2 = CH2) molekulis on vesiniku aatomid seotud süsinikuga sigmasidemete abil (4 sidet kokku) ja üks sigmaside on süsiniku aatomite vahel: Eteeni molekulis on kokku 6 sidet: 5 sigma- ja 1 piiside. Piiside on nõrgem, kui sigmaside ja alkeenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid toimuvad piisideme katkemisel. I FÜÜSIKALISED OMADUSED
on) eteen ehk ● värvusetu ● vees ● Sellest etüleen ● narkootilise lahustamatu valmistatakse polü toimega eteeni ja etanooli ● nõrga lõhnaga ● Kasutatakse ● maitsetu plastide tootmisel põhikoostisosana
Alkeenid on küllastumata süsivesinikud mis sisaldavad kaksiksidet. (nomenklatuuris -een lõpp) Üldvalem CnH2n eteen Alkeenidel esineb isomeeria: 1) Kaksiksideme asukoha muutusest H3C H2C HC = CH2 -> H3C HC = CH - H3C 2) Süsivesinikahela lagunemisel H3C H2C HC = CH CH3 -> 3) Tsükliliste struktuuride ühendite tekkest Keemilised omadused eteeni näitel: C2H4 -> H2C = CH2 1) Põlemine C2H4 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O 2) Astuvad liitumisreaktsioon a) Br2 -> H2C = CH2 + Br2 -> CH2 BrCH2 Br b) HCl -> H2C = CH2 + HCl -> CH3CH2Cl c) H2O -> H2C = CH2 + H2O -> CH3CH2OH 3) Hüdrogeenimine H2C = CH2 + H2 -> CH3CH3 4) Võivad oksüdeerida (KMnO4 toimel) diool
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O CH3-CH2-OH Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole
alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. 2.Puidutöötlemisjääkide töötlemisel : Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. 3. Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel : Kõrgemal temperatuuril ( 200300 C) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Kasutusalad: *Alkohoolsed joogid *Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) *Värvi ja lakitööstus *Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) *Ravimid ( tinktuurid, eeter) *Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin)
Etanooli muundumine organismis ja kahjulik toime Etanool, ehk etüülalkohol, kuid tavakeeles tuntud kui lihtsalt alkohol, on tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistamiseks on põhiliselt kaks viisi. Esimeseks viisiks on eteeni katalüütiline hüdraatimine, ning teine viis on taimsete materjalide kääritamine. Järgnevas tekstis tuleb juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet. Peamiselt kannatavad etanooli tarbimise all maks, süda, aju ja vereringe, ning sellest võib tekkida palju pöördumatuid tervisehädasid. Pikaaegsel etanooli tarbimisel võib tekkida ka sõltuvus, mida nimetatakse alkoholismiks
Etanool Referaat koostaja:Kevin Valdaru Suure-Jaani 2015 Valem: C2H5O Saamine: Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2. Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Füsioloogiline toime: Etanool C2H5OH -> Etanaal CH3CHO -> Etaanhape CH3COOH -> CO2+H2O Kerge joove (0.05 - 0.1 ) Väheneb tähelepanuvõime ja enesekontroll, avaldub ülemäärane lõbusus ning sõnarohkus. Keskmine joove (0.15 - 0.20 ) Alaneb enesekontroll ja muutub hoolimatuks. Vihaefektid on iseloomulikud ning tasakaaluhäired võib esineda mälulünki ja teadvusehäireid. Sügav joove (0.25 -0.3)
1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH CCH3 (propüün),
Lõhn / värvus Värvusetu/ piirituse lõhn Värvusetu, piirituse lõhn Mürgisus Väga mürgine Suuremates kogustes mürgine Kasutamine Hinnaline keemiatööstustes, kasulik Veini destilleerimiseks. kütus? Välitermomeetrid 3. Etanooli tootmine? toodetakse kahel viisil- kas naftast eraldatud eteeni ja vee vahelisel reaktsioonil või siis tärklisest ja tselluloosist. Nende lagunemissaadus glükoos kääritakse. Destilleerimise abil puhastatakse sellest etanool. 4. Karboksüülhappe tunnusrühm? COOH 5. Tuntumad karboksüülhapped? Metaanhappe Etaanhappe Molekuli valem HCOOH CH3COOH
homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (liitumine vesinikhalogeenidega) 4. Eteen+vesi (hüdraatumine) 5. Eteeni polümerisatsioon 7. Kuidas erinevad omavahel reaktsioonivõimelised aineosakesed: Radikaal, nukelofiil, elektrofiil. 1. Radikaal- ühe paadumata elektroniga osake 2. Nukleofiil- osakesed, millel on väliskihis vähemalt üks vaa elektronpaar 3. elektrofiil- nukleofiil, mis moodustab uue sideme osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ( C2H4+HCl) 8. Kuidas tehakse kindlaks alkeene ja alküüne? Alkeene tehakse kindlaks KMnO4 lahuse või Br2 veega
Etanool Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel; Puidutöötlemisjääkide töötlemisel; Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Etanooli peamised kasutusalad on alkohoolsed joogid, värvid ja erinevad lakid, ravimid, kütused jne... Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Methanol http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/biokytus/12_metanool_ja_etanool_kolbmootorit e_ktusena.html
ALKOHOL+METALL=2CH3CHOHCH3+2K=2CH3CHKHCH3+H2 ALKOHOL+LEELIS=CH3CH2(CH3)CHCH2OH+NaOH=CH3CH2(CH3)CHCH2ONa+H2O ALKOAAT+HALOGEENIÜHEND=CH3CH2ONa+CH2ClCH2CH3=CH3CH2OCH2CH2CH3+NaCl ALKOHOL+ALKOHOL=CH3CH2OH+CH3OH=h=CH3CHO2CH3+H2O AMIIN+HAPE=CH3NH2+HCl=CH3NH3*Cl Alkoholide ja amiinide happelised omadused- leelisteda reageerivad ägedalt;võivad süttida;metalliga reageerides eralduv H:väga nõrgad happed;moodustab soolasid: ETANOOL- C2H5OH-piiritus;eteeni katalüütilisel hüdraatimisel ja sahhariidide kääritamisel;alkohoolsed joogid ja desinfitseerivad tooted;vähe mürgine METANOOL- CH3OH-puupiiritus:puidu uutimine ja süsinikoksiidi redetseerimisel katalüsaatorite abil;lahustite koostis osa; surmavalt mürgine funktsionaalsed rühmad-heteroaatomeid sisaldav rühm(ka C,N,O või Hal), mis on seotud tüveühendi ahelasse;
TARBEPLASTID (polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen) Polüetüleen: Saamisviis pohineb eteeni (CH2=CH2) polümerisatsioonil. Need on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. Seda kasutatakse pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude jpm. valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Polüpropüleen: Propeeni monomeer on sarnane eteeniga ja nagu eteen, sisaldab ta kahekordset kovalentset
hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool, Kontraktsioon: nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala kokkutõmbumine. Hüdrolüüsipiiritus: suhkru kääritamisel saadud etanool Sünteetiline piiritus: kui eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Absoluutne alkohol:on veevaba ehk 100%-line etanool Denatureerimine: tehnilisteks vajaduseks nimevat etanooli muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid. Antifriis: raskelt külmuva jahutusvedelik (automootorites) 6) Alkoholide füüsikalised omadused ja nende vees lahustuvuse sõltuvused erinevatest teguritest. Alkoholide homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, 12 - 20
Läbipaistev, puuviljade värvitu vedelik lahustub kääritamisel. hästi vees veest 2)Puidutöötlemisjää kergem. Hügroskoopne - kide töötlemisel. seob endaga vett. 3)Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel H Kergesti lenduv, värvitu, Kasut: antifriisi, | tuleohtlik, mürgine, nõrga lahusti ja kütusena. H--C--O--H alkoholilõhnaga vedelik. Metanool tekib | Keemis- ja sulamistemp. looduses mõningate H on vee omast väiksemad. anaeroobsete
4. 12. CH₃CH₂OK -> 5. 13. CH₃OCH₂CH₃ 6. 14. +KCl 7. 15. (etüülmetüüle 8. 16. eter) 20. 21. Tähtsamad ühendid: Vinüülkloriid ehk kloroeteen: CH₂=CHCl; küllastumata org. Ühend, saadakse eteeni molekulist ühe vesiniku aatomi asendamisel kloori aatomiga; Värvuseta gaas, nõrk kloroformilõhn, kergesti süttiv; Valmistatakse teflonit ja PVC’d. Teflon: Polütetraflouroetüleen; Süsiniku ja flouri aatomid; Termoplastne ja hüdrofoobne tihe pülomeer; toa temperatuuril väga tihe aine; Ei põle, erakordselt sitke, kulumiskindel, madal tõmbetugevus; Kasut.- tihendid, hermeetikud, traadi-ja kaabliisolatsioon, toidunõude pinnakate
SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD ALKOHOLIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME, DIUREETIKUM
annaabi.ee 
