Eesti geoloogiline ehitus
Eesti geoloogilene ehitus
Ajalugu
Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised
vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat
uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz
Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX
sajandi algul.
Hendrik Bekker
Esimene eesti soost geoloogiaprofessor
Geoloogilne ajaarvamine
Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks,
nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga.
Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi
kaheks korruseks - alus- ja
pealiskorraks.
ALUSKORD
Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.)
tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka
tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid.
Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m
sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal.
Aluskorra
paiknemist