BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres
Posidonia
merepõhjad asuvad valgusküllases tsoonis, hõlmates liivaseid, mudaseid ja saviseid
põhjasid. Lainetuse mõju on suhteliselt nõrk ning elustikule iseloomulik sessiilne
põhjaloomastik ja kõrgemad taimed (Paal, 2000; Internet 3).
Jõgede lehtersuue ehk estuaar on definitsiooni järgi suure jõe sügav, mere poole laienev
suue või kitsas suudmelaht (Masing, 1992). Jõest kandub sinna palju toitaineid ja seetõttu
on ka veeläbipaistvus väiksem. Estuaare iseloomustavad talvel pikk jääperiood ja suvel
kõrged vee temperatuurid. Elustikule on iseloomulik väga erinev veesoolsus taluvus
(Masing, 1992). Taimedest on esindatud peamiselt pilliroog, meri-mugulkõrkjas, kare
kaisel, kamm-penikeel, kaelus-penikeel, tähkjas vesikuusk, kare mändvetikas, ruuge
mändvetikas, näsa- mändvetikas, põisadru ja agarik. Spetsiaalselt vastavale
elupaigatüübile kohastunud loomaliike Eesti vetes ei leidu. Kalaliikidest võivad