Mihklipäev
masindamise ja ropsimistega, mis tavaliselt talgukorras tehti. Need olid väga tolmused
tööd. Selle eest olid õhtut lõbusad. Tantsiti ja lauldi. See oli poistele ja tüdrukutele
kokkusaamise ja kohtamise aeg. Töö, aga edenes ja linarehed said pekstud. Hiljem tulid
naistele ja tüdrukutele veel ketramis ja kudumistööd. Meestel tulid aga
puuraiumispäevad, haotegemine ja tarbepuude raiumine.
Viimase suvepäeva kõrval oli Mihklipäev ka esmimeseks talvepühaks, nagu Maarjapäev oli
esimeseks kevadpühaks. Kui Mihkipäeva ei peetud, tuli hunt järgmisel aastal loomadele
kallale , ka vili ei kasvanud.
Mihklipäeval tapeti talus lambaid, keedeti verikäkki, tehti õlut ja küpsetati sepikut.
Ennevanasti viidud pool sepikut toapeale Tõnni vakka, tänutäheks Tõnnile, põldude ja
karja haldjale, kes oli lasknud viljal põllul kasvada ja loomadel karjamaal ja koplis priskeks
ning rammusaks minna
annaabi.ee 
