Mart Siimeri kantaat „Lapsed vaatavad maailma pääle...“,
"heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". See tundus mulle olevat mõnes
mõttes palve muusika. Palju oli rõhutatud muusika kõrval ka kirjandust, täpsemalt eesti
luulet. Seal oli näiteks Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi.
Teos oli pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud.Minu
arvates see kontsert oli ainulaadne, sest selle eesmärk oli väärtustada lapsi, perekonda ja
elu.
Minu arust said esinejad oma esmaettekandega väga hästi hakkama. Koori ja solistide
sõnadest oli lihtne aru saada , mis andis teose peamõtet veelgi rohkem edasi, ning nende
hääled sobisid väga hästi kokku. Laulud olid eriliselt pühad ja kuidagi puutumatud. .
Mulle meeldis Helen Lokuta hääl, kuid Raul Miksoni laulmist ei pannud ma nii väga
tähele, sest olin ametis Helen Lokuta kuulamisega. Saateks kasutatud pillide valik oli hea
Kontsert toimus kirikus , mis andis ka omamoodi pühalikkust ja eripära juurde..