Franz Schubert
Vahemikus 1818-1822 tegi
katsetusi ooperizanris, tema eluajal ei kantud aga ühtegi neist loodud avalikult ette.
Rahapuudus pani meest ka nälga kannatama, millest päästsid vaid sõbrad. Korraldati
,,schubertiaate", koosviibimisi, kus nauditi Schuberti muusikat, mida ta tihti käigupealt lõi.
Seltskonda kuulusid näiteks Joseph von Spaun, Albert Stadler, Franz von Schober ning kõige
tähtsamaks laulja Johann Michael Vogl. Tänu tema esitustele said Franz Schuberti laulud Viini
rahva seas populaarseks. Sõprade eestvedamisel trükiti mõned üksikud teosed vihikutena.
Helilooja loomingust jõuti tema eluajal korraldada ainult üks kontsert, kuigi muusikat oli
hulgaliselt. Mitte ühtki sümfooniast ei esitatud enne surma, 600 laulust avaldati kõigest 200
ringis ning paarikümnest klaverisonaadist üksnes kolm. Vähesest tuntusest hoolimata kirjutas
Franz katkematult uut loomingut ning keeldus isegi organistikohast krahv Esterhazy