Mis juhtuks, kui hirmu emotsiooni ei eksisteeriks?
Mul tuleb
endale selgeks mõelda enne esinemist, mis mind siis tegelikult ähvardab. Kas inimesed, kes
saalis istuvad kujutavad mulle tõesti ohtu? Pigem on kartused rohkem psüühilist laadi ehk
kinni minu mõtlemises. Hirm on lihtsalt saada mittemõistetud või isegi alavääristatud. Ma
võin endale kümneid kordi sisendada, et olen rahulik ja kõik on korras, aga midagi ei aita.
Kõige paremini aitab sellest emotsioonist vabaneda väike nali. Selle pärast püüan oma
esinemistesse sisse tuua mõne humoorika seiga. Seda on märkinud ka T. Hannust (Ibid):
,,Optimism, positiivsed illusioonid (kontrolli olemasolu kohta), isiklikele sündmustele
tähenduse leidmine ja huumor tekitavad positiivse emotsionaalse seisundi, mis mõjub tervist
soodustavalt". Arvan, et ärevus ja hirm tekivad mul eelkõige sellepärast, et mul puudub
kontroll publiku reaktsiooni üle, kui ka minu madala enesehinnangu pärast. Minu jaoks sobiks
annaabi.ee 
