Eesti kergejõustiku ajalugu
2002. aastal sai staadion ümber korraliku aia, 2003. aastal valmis staadionimajake ning
sektorid said rajakatte. Teha jäi veel ringraja katte uuendus. 2004. aasta sügisel, 15 aastat
hiljem, on staadion lõpuks valmis sportlasi võõrustama ning vabariikliku tähtsusega
võistlusi läbi viima. Missuguseks kujuneb staadioni edasine tulevik, näitab aeg. Igatahes
on Järvamaa saanud endale uue uhke spordirajatise ning võtnud naabritelt Säreveres üle
maakonna esindusstaadioni rolli. Mis oleks loomulikum, kui Kevadpealinnas edaspidi
läbi viia mitmeid kaalukaid spordiüritusi on ju kõigil Kesk-Eestisse lihtne tulla, nii
saarlastel kui setodel, nii võrokestel kui virulastel.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et Järvamaa kergejõustiku osa Eesti kergejõustiku ajaloos on
tähelepanu vääriv. Kergejõustiku harrastatus maakonnas on olnud laia kandepinnaga,
erinevatel aegadel on olnud tugevad erinevad piirkonnad. Hetkel tegutseb maakonnas