Tesselatsioonid võivad olla: 1. Regulaarsed (rasterpilt, ruudustik, kaartide nomenklatuur) 2. Mitteregulaarsed (administratiiv ja poliitiline jaotus, TIN kõrgusmudel, suurte geoandmebaaside jagamine) - Punkt ja joonobjektide taustpinnad - Pindobjektide taustpinnad Ühtlase asetusega mõõtmispunkte käsitletakse esinduspunktidena, mis toodavad piksliväärtusi. Need võivad olla kas ,,ristmikupunktid" või ,,tsentroidid". Esinduspunktid määravad ka tesselatsiooni. Ühtlane jaotus võib olla ruudustik või heksagonaalne Punktid on 0 dimensionaalsed, esinduspunktid aga kahemõõtmelise pinnaüksuse esindajad Regulaarsete tesselatsioonide geomeetria: 1. Kuju objekti geomeetria 2. Külgnevus näitab naabrussuhteid (üle serva, üle tipu või üle mõlema), võib olla seotud juhtivusega, so servade ,,läbilaskvus". 3
kraadini ja täht tumeneb kiiresti. Veel sadu või tuhandeid aastaid hiljem on kesta jäänuseid näha taevas õhukeste gaasivinedena, millest nüüdisaja astronoomid võivad teada saada möödunud aegade katastroofidest. Hertzsprungi-Russelli diagramm Ejnar Hertzsprung ja Henry Norris Russel avastasid fundamentaalse fakti- graafikul, mille horisontaalteljele on kantud tähtede temperatuur (ehk spektriklass) ja vertikaalteljele tähtede absoluutne heledus, ei paikne tähtede esinduspunktid juhuslikult, vaid valdavalt kitsas ribas- peajadas, mis kulgeb diagonaalselt üle diagrammi. Väike grupp kollaseid ja punaseid tähti- hiiud, mille heledus on suurem sama temperatuuriga peajada tähtede heledusest, pole aga miskit muud, kui Maury kitsaste spektrijoonte tähed (jooned moodustuvad tähe hõredas atmosfääris ,,häireteta"). Peajada tähtede ehk kääbuste spektrijooned seevastu on laienenud, sest suhteliselt tihedas atmosfääris ei saa ergastatud aatomid segamatult kiirada.
annaabi.ee 
