Suure-Kõpu mõis
aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad
iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana mõisa kutsuma
Suure-Kõpuks.
Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Kõpu kihelkonda kuulunud
mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile.
1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna
omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal.
Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa
esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt
Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade
osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja
külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid.
Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside
ning segmentkaarse aknaga. Hoone keskosa ilmestavad lisaks
veel joonia kapiteelidega pilastrid. Peasissekäigu ees on lahtine
sammasrõdu.
Kõpu mõisahoone on peaaegu äravahetamiseni sarnane
annaabi.ee 
