Kas võib leida seost keskaegse rüütlilaulude ja tänapäeva armastuslaulude vahel?
ning muusika on väga sujuv. Tänapäeval on
samamoodi- laulud on pigeb kurvema
alatooniga, kuid sõnum kuulajale on palju
paremini edastatud sönadega. Läbi mitme
sajandi on armastuslaulud rikastunud
erinevate nüanssidega ning samas on ka
armastusluule muutunud keskajaga
võrreldes.
Armastuslaule võid kirjutada kõigile ja
kõigele-emale, isale, koerale, kassile,
armsamale, vihavaenlasele, toolile, kivile
jne. Kuid keskajal kirjutati enamasti
vaimulikku luulet. Rüütlilaulikud esidasid
väga erinevaid seisusi. Nende hulgas olid
kuningad, kõrg- ja alamaadleid, kleerikuid ja
linnakodanikke. Tekstides ja muusikas
mingeid seisusevahesid ei ole. 13. sajandil
hakkas rüütlilaul linnastuma. Tavaliselt
esitavad laulu autorid ise enda laule. Nii ka
keskajal ja tänapäeval.
Keskajal oli poeet ühtlasi ka laulik, kes
esitas tavaliselt oma laule ise. Ta võis ise
ennast mingil pillil saata või tegid seda
teenistuses olevad rändmuusikud.
Samamoodi on ka tänapäeval. Autor esitab