Seda teed hoidis lahti (et ei kasvaks kinni) mingi haldjate loits, millest raamat lähemalt ei tutvustata. Sünklaane elanikeks olid peamiselt kohutavad ämblikud, kes elasid pesakondade kaupa puude otsas. Lisaks ämblikele leidus seal ka metsahaldjate kuninga palee. Õigemini oli Sünklaane valitsejaks metsahaldjate kuningas. Tema ei sallinud sissetungijaid, kuid oli seegi poolest aus ja viisakas olevus. Sünklaane ida äärealadel elas järvelinnas Esgarothi rahvas. To rahvas oli julgenud lohemäele eriti lähedale tulla. Siiski ei tohiks seda imeks panna, kuna isegi linnapea oli lohe suhtes skeptiline. Noorem linnarahvas isegi ei uskunud, et Smaugi üldse olemas on. Seega kui ühel heal päeval kääbik ja 13 päkapikku järvelinna jõuavad peetakse neid algul petisteks ning varasteks. Õnne kombel võetakse ikkagi vanade linnaelanike sõna kuulda ja Sõrmusevennaskonda kostitatakse rikkalikult. (Linnapea
läbis vaid Vana laanetee. Seda teed hoidis lahti (et ei kasvaks kinni) mingi haldjate loits, millest raamat lähemalt ei tutvustata. Sünklaane elanikeks olid peamiselt kohutavad ämblikud, kes elasid pesakondade kaupa puude otsas. Lisaks ämblikele leidus seal ka metsahaldjate kuninga palee. Õigemini oli Sünklaane valitsejaks metsahaldjate kuningas. Tema ei sallinud sissetungijaid, kuid oli seegi poolest aus ja viisakas olevus. Sünklaane ida äärealadel elas järvelinnas Esgarothi rahvas. To rahvas oli julgenud lohemäele eriti lähedale tulla. Siiski ei tohiks seda imeks panna, kuna isegi linnapea oli lohe suhtes skeptiline. Noorem linnarahvas isegi ei uskunud, et Smaugi üldse olemas on. Seega kui ühel heal päeval kääbik ja 13 päkapikku järvelinna jõuavad peetakse neid algul petisteks ning varasteks. Õnne kombel võetakse ikkagi vanade linnaelanike sõna kuulda ja Sõrmusevennaskonda kostitatakse rikkalikult
annaabi.ee 
