.......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus......................................................................................................................4 Vere hüperviskoossuse patofüsioloogia...........................................................................4 Polütsüteemilise hüperviskoossuse sündroom.................................................................5 Erütrotsütoos................................................................................................................5 Hüperleukotsüütiline leukemia.................................................................................... 6 Sklerotsüteemilise hüperviskoossuse sündroom..............................................................7 Sirprakuline aneemia................................................................................................... 7 Hemolüütiline aneemia.
langenud alla 200 mm3. 10.Vere muutused kehalisel tööl- (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) -Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg% -lt kuni 200 mg%-ni - Vere viskoossus suureneb 10% või enam -vere rakkude hulk suureneb - Müogeenne leukotsütoos: – I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3) leukotsüütide kasv – I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3) – II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) Müogeenne trombotsütoos; Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15% 11. Vereloome e. hemopoees- Erütrotsüüdide loome e. erütropoees, eluiga 120 päeva( tekivad punases luuüdis, nende tekkeks vajalik mitmete ainete olemasolu nt. B12 vit. ja Erütropoetiin(EPO- doping)).Valgeliblede (eluiga 2-3 päeva) loome e. leukopoees( granulotsüüdid p´uaneses luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes).Vereliistakute ( eluiga10-12 päeva) teke e. trombotsütopoees ( tekivad luuüdis megakariotsüütide jagunemisel)
Harva esinevateks sümptomiteks on valu rindkeres ja veriköha, depressioon. (KOK 1997; Astma.ee) 1.6. Diagnostika Haiguse diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid: · laboratoorsed uuringud Hingamispuudulikkuse raskusastet saab selgitada hapniku ja süsihappegaasi osarõhkude määramisega vereanalüüsist, kus võib esineda ka puna- ja valgevereliblede hulga suurenemine. (Inimene.ee) Erütrotsütoos esineb enamikul KOK põdejatel. Leukotsütoos esineb tüsistuste ja steroidteraapia korral. Röga on tavaliselt limajas, rakulises materjalis prevaleerivad makrofaagid. Ägenemiste korral muutub röga kollakaks, mädaseks. (KOK 1997) · rindkere radioloogilised uuringud Elektrokardiograafia ehk südamefilm, otsimaks südame parema poole ülekoormuse tunnuseid. (Inimene.ee) Rindkere röntgenogrammil sedastatav suurenenud transparentsus, kopsujoonise
Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule
Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid). 10. Vere muutused kehalisel tool Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos. 11. Vereloome. Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas, neerudes, neerupealistes. 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas. Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste
1.Reaktsiooni (ph) nihe happelisuse suunas (6,95) 2.Piimhappe kontsentratsiooni tõus 10-20 mg%lt kuni 200 mg%-ni 3. Vere viskoossus suureneb 10% või enam. Sõltub higi eritumisest! 4. Müogeenne leukotsütoos: (taastub kaua – nii 2-3 päeva) I lümfotsütaarne faas (10 000 1 mm3)-organismi kaitsevõime tõuseb. I neutrofiilne faas( 12 000 - 18 000 1 mm3)-leukots. Hakatakse intensiivselt juurde tootma. II neutrofiilne faas (20 000 - 50 000 1 MM3 ) 5. Müogeenne trombotsütoos 6. Müogeenne erütrotsütoos, Hb suureneb 10-15 11. Vereloome. Erütropoes- erütrotsüütide teke, 120 päeva eluiga, vanad viiakse välja (toodetakse punases luuüdis, vanad lagundatakse maksas) Leukopoes- eluiga kõige lühem 2-3 päeva (toodetakse erinevates paikades) Trombotsütopoes- tromb. hulga suurenemine, eluiga 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu joonkiirus iseloomustab vere liikumist (cm/sek) Mahtkiirus- iseloomustab vere liikumist kõrgema rõhuga P1 soone osast madalama rõhuga P2 ossa
Töö alguses ja kerge kehalise töö korral suureneb lümfotsüütide arv (I lümfotsütaarne faas 10 000 1mm3). Kestva kehalise töö puhul hakatakse neutrofiile juurde tootma, organismi kaitsevõime suureneb (I neutrofiilne faas 12 000 – 18 000 mm3). Kui veel kauem kehalist tööd teha, algab II neutrofiilne faas (20 000 – 50 000 mm3). Müogeenne trombotsütoos – valmisolek keha kaitsmiseks vigastuste ajal Müogeenne erütrotsütoos – Hb tase suureneb 10-15% 11.Vereloome – uute vererakkude tootmine 1) Erütropoes – kõige kauem elavad punalibled (120 päeva). Toodetakse punases luuüdis; lõhustatakse maksas; välja viiakse sapi koostises 2) Leukopoes – elavad 3-4 päeva. Toodetakse punases luuüdis (granulotsüüdid) ja põrnas ning lümfisõlmedes (lümfotsüüdid ja monotsüüdid). 3) Trombotsütopoes – elavad 10 päeva. Tekivad luuüdis. Hemodünaamika seaduspärasused
annaabi.ee 
