Väike emajõgi
Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul
lähtest kuni Visula jõe suudmeni - keskmiselt 3,02 m/km. Keskjooksul on lang väike ja
alamjooksul väga väike. Vesiveskid ja paisud on jõel ainult ülemjooksul. L. A. Mellini
1796. a. kaardil on märgitud 7 vesiveskit: Sihva, Raudsepa, Märdi, Juusa, Tissi (Koruse
külas), Piro (Restul) ja Villemi (=Sangaste villaveski). 1920. a. paiku töötasid jõel
Raudsepa, Härma, Märdi, Tissi, Restu ja Ermesbergi poolmõisa veski (=Sangaste
jahuveski). 1960. aastail olid jõel paisud ja paisjärved Raudsepal, Härmal, Restul ja
Sangastes (2 paisu).
Kalastiku koosseisu järgi kuulub Väike-Emajõgi enamikus pikkuses produktiivse särje-
haugi-ahvena jõgede tüüpi ning on ühtlasi väga väärtuslik Võrtsjärve kalade sigimis- ja
toitumispaigana ning rändeteena.
Jõe lähe Pühajärvel
Suubub Võrtsjärve
Valgla riigid Eesti
Valgla pindala 1380 km²
Pikkus 82 km Jõe langus 81 m
Jõe lang 0,98 m/km
annaabi.ee 
