Läänerindel muutuseta
Elame alati ühe päeva korraga , sest iga üleelatud päev võib olla viimane.
Sõda valmistab meile mitmeid hirme. Nendeks ei ole ainult inimesed, kelle vastu me
peame võitlema vaid me näeme ka vaeva, et leida endale midagi hamba alla , mis
meile natukenegi energiat annaks. Toitu peame mõistlikult jagama , sest kunagi ei tea,
kas järgmine päev leidub kuskil söögipoolist. Meie hirmudeks on ka haigused, pidev
teadmatus ning kaaslaste meeleheide,piinad ja valu. Ainus, mis meid veel erksatena
hoiab on kamraadlus, me püüame olla positiivsed, teeme nalja ja hoiame kokku.
Me oleme hakanud rohkem väärtustama enda elu ja sõpru,kellega me oleme koos
rindel olnud. Me oleme justkui üks suur perekond, kes on alati üksteisele toeks.
Sõprus on see, mis meid tõepoolest koos hoiab ning aitab meil olla sellised, nagu me
alati olnud oleme. Sõpradeta oleks sõda veelgi jubedam kui ta on.
Tänaseks oleme rindeeluga harjunud. Me võtame sõda kui saatust. Me ei mõtle kunagi
annaabi.ee 
