Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse, mis omakorda suubuvad rindkeres olevasse õõnesveen. 3) Kirjelda lühidalt vere transpordi funktsiooni. Transpordi funktsioon vere liikumine. Siin eristatakse veel sub-funktsioonid: 1. Hingamisfunktsioon viib hapniku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse. 2. Toitainelinefunktsioon transporteerib toitaineid koerakudesse. 3. Eritusfunktsioon ainevahetuse jäätmete eemaldamine kopsudesse ja neerudesse, kus need ained eritavad kehast välja. 4. Termoreguleerivfunktioon reguleerib kehatemperatuuri. 5. Regulatoorfunktsioon ühendab erinevaid elundeid ja süsteeme. 4) Miks ei tohi O grupi verd ja plasmat kanda üle teiste veregruppidega inimestele? Sest O-grupi vere pläma sisaldab antikehasid erütrotsüütide A ja B antigeeni vastu. 5) Tõesed väited: + Küpsetel erütrotsüüdidel puudub rakutuum.
leidmiseks) Kuulamiselundid tagakeha esimeses lülis, suhtlevad helide abil, hea kuulmine Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade
Embrüoloogia Kõik mis on seotud sünnituse ja rasedusega on mulle alati huvi pakkunud. Seetõttu olid minu eelnevad teadmised üsna laiad, kuid seminari käigus õppisin tundma erinevate protsesside meditsiinilisi termineid ning raseduse erinevaid etappe detailsemalt ning sügavuti. Varasemalt teadsin seda, et naissugurakud tekivad ovogeneesi käigus ning meessugurakud spermatogeneesi käigus. Olin teadlik ka sellest, et naine sünnib kindla arvu munarakkudega ning mehel tekib spermatosoide elu jooksul aina juurde. Viljastudes määrakse ära lapse sugu, tüdruklapse korral on kromosoomideks XX ning poisslapse puhul XY. Teadsin, et arenev loode lõigustub, eesmärgiga taastada organismi hulkraksus, seminari käigus sain teada, et arenevat loodet nimetatakse sügoodiks ning eelmainitud lõigustumisprotsessi tulemuseks on moorula ehk kobarloode, mis koosneb lõigustusrakkudest ehk blastomeeridest. Teadsin, et seejärel tekivad 3 lootelehte, kuid nende ni...
15. Mis on platsenta? Platsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Platsenta on loote organ, mille areng ja funktsioon mõjutavad otseselt loote kasvu, arengut ja heaolu. / imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Platsenta põhifunktsioonid on loote toite-, kaitse-, hingamis-ja eritusfunktsioon. 16. Miks bakteriaalsed haigused ei kahjusta loodet? Ema ja loote veri pole otseses ühenduses. Ainevahetus toimub läbi platsenta, rakulise ehitusega bakter sealt läbi ei saa. 17. Kuidas on võimalik, et loode ja ema on erineva veregrupiga? Kuna ema veri ja loote veri ei ole otseses ühenduses. 18. Kuidas saab loode toitaineid ja hapnikku? Platsenta kaudu. Platsentat läbivad veresooned varustavad embrüot hapniku ja toitainetega (glükoos nt), juhivad välja ainevahetuse jääkprodukte.
KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ. Korkkude mitmeaastastel taimeosadel epiderm hävineb ja selle asemele tekib sekundaarne kattekude. Kui neid on palju, moodustub korp. Lõved kui õhulõhed on lahti kogu aeg TUGIKUDE
toidulisandi või ravimpreparaadi kujul. Naistel soovitatakse magneesiumi päevaseks annuseks 300 mg, meestel 350 mg. Sporditeadlased soovitavad regulaarselt spordiga tegelejatele ka suuremaid annuseid. Eriti tõhus abi töövõimele on magneesiumil vastupidavusalade puhul. 2.3 KAALIUM Kaaliumi mõju organismis on suhteliselt lai südame töö, närviimpulsside ülekanne, lihaskontraktsioon, neerude eritusfunktsioon jm. Kaaliumivaegus avaldub peamiselt närvi- lihasaparaadi ja südame-vereringe süsteemi talitluses koordinatsiooni häirumine, lihasvärinad, EKG muutused jm. Põhjusteks võivad olla suur vedelikukaotus, stress, mõnede ravimite kasutamine (diureetikumid, kortikosteroidid jm). Samas on kaaliumi vaegust raske avastada, sest vere kaaliumisisaldus ei iseloomusta täpselt tema sisaldust organismis. Isegi tugeva vaeguse korral võib veresisaldus veel normis olla
Mehaaniline kaitse: Piiritleb sise-ja väliskeskkonda. kaitse mikroobide eest, informeerib ohu eest, naha paksenemine survepiirkondades Keemiline kaitse: Rasu kaitseb kuivamise eest, kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides, melaniin kaitseb UV kiirjuge eest (toodab pruuni pigmenti UV kaitseks), higi osaleb termoregulatsioonis (pH 5,5) 2) Hingamisfunktsioon Imikutel Naha epiteelkiht on õhuke ja mõningane hapnikuvahetus toimub naha all olevates kapillaarides 3) Eritusfunktsioon Vee ja soolade eritus, jääkainete eritus eriolukordades 4) Ainevahetuslik funktsioon D-Vitamiini tootmine, nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon Sooja tootmine: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus, mittetahteline lihaste tegevus Sooja kadu: Higistamine, Konduktsioon ära antav soojus Konvektsioon Õhuga ära antav soojus Veresoonte laienemine Saame konduktsiooni ja konvektsiooniga ära anda soojust, kui ei aita, siis tuleb esile higistamine ja temperatuur langeb
Erituselundkond Jääkainete eritamine toimub kõhrkaladel veel osaliselt naha kaudu. Peamiseks erituselundiks on taganeerud, mis paiknevad kahe pika väädina piki kõhuõõne selgmist külge. Neer jaguneb eesmiseks ja tagumiseks pooleks. Emastel talitleb jääkainete filtreerimisel kogu neer. Jääkained väljutatakse neeru eesosast neerujuha kaudu ja neeru tagaosast kusejuhade kaudu. Kõik mainitud juhad suubuvad kuseurkesse, mis avaneb kloaaki. Isastel on eritusfunktsioon vaid neeru tagumisel poolel, eesmine pool osaleb koos neerujuhaga sugurakkude tootmises. Jääkained väljutatakse vaid kusejuhade kaudu. Sigimine Isasloomade seemnesarjad on, nagu mainitud, ühenduses neerudega. Osa mõlemast kõhuuimest on isastel kujunenud kopulatsioonielundiks - pterügopoodiks, mille abil seemnerakud viiakse emaslooma kehasse. Emaste munasarjad asuvad neerude all. Nende lähedal asub lehterja suudmega munajuha, mis viib emakasse (viimane avaneb omakorda kloaaki)
rasvakoerakke Ülessanne on varuaineid talletada ja külma eest kaitsta.Annab kehale iseloomuliku ilu. Inimese nahk uueneb umbes 28-35 päevaga. Naha Funktsioonid: 1.Katte ja kaitsefunktsioon- kaitseb tema all olevaid kudeisd ja organeid mehhanilise vigastustuste eest. Kaitseb ka mikroobide eest. Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest. 2.Hingamisfunktsioon-nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu 3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk. 5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga,
● KEEMILINE KAITSE - rasu - higi pH 5,5 - kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides - melaniin - kaitse UV kiirguse eest - higistamine on termoregulatsioon! 2) Hingamisfunktsioon ● Mõningane hingamine, põhiliselt beebidel, oluline vastsündinutel, eriti enneaegsetel - üksnes naha kaudu ei saa inimene hingata. 12 3) Eritusfunktsioon ● Eritus pole naha põhifunktsioon ● Vee ja soolade eritus termoregulatsiooni käigus ● Naha kaudu eritab ööpäevas u 800g veeauru, mis on 2-3x suurem kopsude kaudu eralduvast veeaurust ● Nahk püüab eriolukorras jääkaineid eritada. 4) Ainevahetuslik funktsioon ● D-vitamiini tootmine ● nahaalune rasv kui energeetiline varu 5) Termoregulatsioon - automaatne sisetemperatuuri hoidmine ● Sooja äraandmine - higistamine
13. Naha pindmist kihti nimetatakse epidermis ehk marrasnahka , selle all asub derma ehk pärisnahk 14. Nahaalune kiht/kude koosneb peamiselt kollageensete kiudude kimpudest, mille vahele jääb rohkesti rasvakoesagarikke. Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. 19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga 20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine 21
Ühe- v mitmerakulised Ühe- v mitmerakulised Sirged v harunenud Terava v konksja tipuga Kaitsefunktsioon Kinnitamine ja levitamine NÄÄRMEKARVAD KÕRVEKARVAD Mitmerakuline Üherakuline Pea ja jalg Rakuseinas ca ja Si Näärmevedelik kõrvevedelik Kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate Kaitse ülesanne juurdemeelitamine haakekarvad (põldmadar, humal) näärmekarvad (tubakas, pelargoon) kattekarvad (nurmenukk, vägihein) kõrvekarvad (kõrvenõges) Kõrvekarvad - on taimede kohastumus kaitsmaks end rohusööjate eest. Taimed eritavad kõrvekarva kaudu metaanhapet ehk sipelghapet, histamiini ja serotoniini. oEmergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad.
nabavääti. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest ja on kaetud basaaldetsiiduaga. Küpses platsentas on hatustik väga hästi vaskulariseeritud, et tagada maksimaalne gaasi- ja ainevahetus. 2. Platsenta funktsioon ja seostuvad haigused. Platsenta on loote toitumis-, hingamis-, sisesekretoorne ja erituselund. Platsenta ülesanneteks on loote varustamine hapnikurikka verega, tagada loote väljahingamis- ja eritusfunktsioon, loote toitainetega varustamine, loote kaitse ema veres ringlevate kahjustavate ainete (ravimid, mürgid, haigustekitajad, nikotiin) ja ema immuunsüsteemi eest ning tagada hormoonide ja valkude sekretsioon. Aegajalt võib loote verd siseneda ema vereringesse ning see võib emal esile kutsuda immuunreaktsiooni. Paltsentat suudavad läbida mitmed viirused (nt HIV, süüfilis, B-hepatiid, Rubella, Herper simplex 2 jnt), ravimid,
Demonstreeris, et kõikkeha sise-ja välispinnad on kaetud epiteeliga. Epiteelkude – tihe kohesiivne rakkude plaat, mis katab või vooderdab keha ja organite vabu välis- ja sisepindasid ning moodustab ka funktsionaalse ühiku näärmetel. Üldjaotus Katte- e.pinnaepiteel ja näärmeepiteelid. Funktsioonid: - Katte- ja kaitsefunktsioon(epidermis) -Absorbitsioon e. Imendumine (seedetrakt) -Sekretsiooni e. nõristusfunktsioon(maoepiteel) -Ekskretsiooni e. eritusfunktsioon(neerutorukeste epiteel) -Virveliikumise teostumine(pindmine transport,puhastamine või edasi lükkamine -Sensoorne funktsioon(maitsepungades) Epiteelkoe tunnused 1)Epiteel on rakk-rakk kude ehk tsellulaarne kude – individuaalsed rakud on tihedalt üksteise vastas ja moodustavad omavabade pindadega koos tiheda plaadi. Rakud seostuvad omavahel rakkude vaheliste kontaktide ja desmosoomide abil. Epiteelis ekstratsellulaarne maatriks praktiliselt puudub. Põhimass on rakud!
Nahk, termoregulatsioon 1 Naha funktsioonid Katte ja kaitsefunktsioon (Keemiline kaitse higi ja rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on Dvitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus
Inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi sekundis, sümpaatiline kiud aga ainult 500. Nahk, termoregulatsioon Naha funktsioonid- Katte- ja kaitsefunktsioon (Keemiline kaitse higi ja rasunäärmetega kaitseb näiteks nahka kuivammise eest, UV kiirguse eest, mikroobide eest, mehhaaniline kaitse kaitseb kõike mis naha alla jääb, seega tervet organismi igasuguste infektsioonide eest). Hingamisfunktsioon. Eritusfunktsioon (viiakse organismist välja väike osa jääkaineid). Ainevahetuslik funktsioon (Nahas leiduv karotiin on D-vitamiini eellaseks. Alusnaha rikkalik rasvkude on organismile energiadepooks). Termoregulatsioon- Soojaga laienevad pärisnahas olevad veresooned, võimaldades suuremat soojuse äraandmist. Külmas need aga ahenevad. Soojuse äraandmise mehhanismina tuleb vaadelda ka higistamist,Kõrgem termoregulatsiooni keskus paikneb hüpotaalamuses
· Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. · Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse. · Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad. Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine). · Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed
vaigukanalite seintel). Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse. Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad. Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik); haakekarvad: kinnitus- ja levitamisfunktsioon (tugeva seinaga, ühe- v mitmerakulised, terava v konksja tipuga); kõrvekarvad: kaitsefunktsioon (üherakuline, kõrvevedelik, Ca ja Si elementide esinemine). Emergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed
Ühtlasi on alusnahk energia- ja hormoonide varula. Meestel ja naistel on nahaaluskude erinev [1: 96-97]. Naha funktsioonid: · Immunoloogiline kaitsefunktsioon kaitseb organismi nakkuse ja nakatumise eest. · Vee aurumise kaitse aitab organismil niiskust kinnistada. · Verehoidla 8-10% inimese vere mahust paikneb nahas. · Mehhaaniline kaitsefunktsioon hõõrdumise barjäär, pakub kaitset võimalike kahjustuste eest. · Eritusfunktsioon nahk toimib jääkaineid eemaldava süsteemina. · Soojusregulatsioon toimib termostaadina, kuumust hoides või higistamise abil keha jahutades. · Välimus annab kehale kuju, vormi ja värvuse. Hoiab organismi koos. · Sensoorne funktsioon tagab puutetunde, mis võimaldab teiste inimestega lävida ja suhelda ning oma keskkonnas toimida. · Rasvlahustuvate ainete läbilaskmine. · Mikroobide, toksiinide kaitse.
!! Massaazi põhivõtted: · Silumisvõtted. Iga kehaosa käsitlus algab pindmise silumisvõttega. Käsi libiseb mööda masseeritavat pinda ilma surve avaldamiseta. Tegemist on pindmise võttega, 2 mida tehakse maksimaalselt lõdvestatud käelabaga. Silitamise käigus eemalduvad keha pinnalt epidermise vananenud rakud. Seega paraneb naha hingamine, tugevneb rasu ja higinäärmete eritusfunktsioon, tõuseb naha- ja lihastoonus. Tugevneb venoosse vere ja lümfi äravool. Tõuseb lokaalne temperatuur, kuna veresooned laienevad, kutsudes esile arteriaalse vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda. · Voolimisvõtted. Suurem surve tugevus ja suurem füsioloogiline toime kui silitamisvõtetel. Mõju avaldatakse lisaks nahale ka nahaalusele rasv- ja sidekoele, samuti lihaste pindmisele kihile. Lümfivool kiireneb, aitab eemaldada paistetust ja turseid
Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse kontsentratsioonitaseme ületamisel veres) kontsentreeruvad vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni käigus. 73) Nahk ja tema funktsioonid, naha retseptorid. Nahk eraldab organismi väliskeskkonnast. Tema füsioloogilised funktsioonid: 1) kaitse mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste kahjustuste eest, 2) termoregulatsioon, 3) eritusfunktsioon, 4) rasvade, soolade ja kehavedelike depoo, 5) meeleorgan, 6) bioaktiivsete ainete (histamiin, D-vitamiin, antikehad) sünteesi paik. Epidermis on oluline peamiselt kaitsefunktsiooni seisukohast, takistades mikroobide sissetungi ning koevedelike aurustumist. Tavaliselt naha kaudu imendumist eriti ei toimu, v.a. rasvas lahustuvad ained salvide koosseisus, mis võivad läbida naha poore. Epidermise rakkude pigment melaniin määrab naha värvuse. Ilma pigmendita looma või
Organismist eemaldamisele kuuluvad jääkained (karbamiid, kusihape, kreatiniin, sulfaadid, glükoos vastava maksimaalse kontsentratsioonitaseme ületamisel veres) kontsentreeruvad vee ja elektrolüütide reabsorptsiooni käigus. 73) Nahk ja tema funktsioonid, naha retseptorid. Nahk eraldab organismi väliskeskkonnast. Tema füsioloogilised funktsioonid: 1) kaitse mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste kahjustuste eest, 2) termoregulatsioon, 3) eritusfunktsioon, 4) rasvade, soolade ja kehavedelike depoo, 5) meeleorgan, 6) bioaktiivsete ainete (histamiin, D-vitamiin, antikehad) sünteesi paik. Epidermis on oluline peamiselt kaitsefunktsiooni seisukohast, takistades mikroobide sissetungi ning koevedelike aurustumist. Tavaliselt naha kaudu imendumist eriti ei toimu, v.a. rasvas lahustuvad ained salvide koosseisus, mis võivad läbida naha poore. Epidermise rakkude pigment melaniin määrab naha värvuse. Ilma pigmendita looma või inimest
ja töötlus. Platsenta emapoolselt küljel on süvendid, mis eraldavad platsenta sagarikke. Nende süvendite vaheseinad on detsiduaalkoest ning neis kulgevad veresooned, mis toovad arteriaalse vere hattudevahelisse ruumi. Siit saab loode talle vajaliku hapniku ning toitained, sinna kogunevad ka tema ainevahetuse jääkproduktid ja süsihappegaas. Platsenta funktsioonid: 1. loote varustamine hapnikurikka verega 2. loote väljahingamis- ja eritusfunktsioon 3. loote toitainetega varustamine 4. loote arenguks vajalike valkude süntees 32 5. loote kaitse ema veres ringlevate kahjustavate ainete eest (ravimid, mürgid, haigustekitajad, nikotiin) s.o. nn. platsentaarbarjäär 6. platsentas toodetakse hormoone: östrogeene, progesterooni, kooriongonadotropiini, platsentaarset laktogeeni, türeotropiini. Lootevesi Lootevesi e
annaabi.ee 
