peab muna sattuma vette, seal koorub munast vastne, kinnitub mõne taime külge, rohusööja loom nakatub ussiga seda taime süües. Looma soolest liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. 16.Välimus keha paelakujuline, koosneb paljudest lülidest. Keha eesotsas asub nelja iminapaga varustatud põis. Päisest tahapoole jääb kael. Eesmine ots kitsam. Ehitus Närvisüsteem koosneb kahest pikast närviväädist ning kehas paiknevatest närvijätketest. Erituselnuditeks on kaks pikka toru, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselnudid paiknevad igas lülis. Seedeelundkond puudub. 17. Nudipaelussi munad väljuvad inimese soolest koos väljaheidetega. Edasi arenemiseks peavad munad sattuma veise soolde kus väljub munast vastne, kes tungib läbi soole seina veresoonde. Põiekujuliseks areneb ta looma lihastes.Veis on nudipaelussi vaheperemees, inimene aga pärisperemees. 18
keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8. Iseloomusta ristämbliku sise- ja välisehitust. Siseehitus: Ämbliku närvisüsteem on koondunud peamiselt pearindmikusse. Peaaju on väike. Erituselnuditeks on tal eritustorukesed, mis asuvad tagakehas. Sooltoru on lühike ning seedenõresid eritab maks (millega ta ohvrit kehaväliselt seedib). Esmase söödud saagi säilitab ta pugus. Ämblik hingab trahheede ja raamatkopsudega. Vereringe on avatud ning sarnaneb jõevähi omaga. Välisehitus: Ämblikul on kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Erinevalt vähist on ämbliku pearindmik väiksem kui tagakeha. Keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem. Ämblikutel pole
annaabi.ee 
