Tsiviil- ja poliitilised õigused Rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabadus EIÕK art 11 – õigus rahumeelselt koguneda ja ühineda kaasa arvatud luua ametiühinguid ja neisse astuda. IÜD art 20 PS §§ 47 - 48 9 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus luua perekond EIÕK art 12 – õigus abielluda ja luua perekond vastavalt siseriiklikele seadustele. IÜD art 16 PS § 27 10 Menetlus ja erisätted Õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks. EIÕK art 13 – konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumisel on igaühel õigus tõhusale heastamisele võimude poolt. 11 Menetlus ja erisätted Diskrimneerimise keelamine. EIÕK art 14 – õiguste ja vabaduste kasutamine peab olema tagatud ilma diskrimineerimiseta. PS § 12 12 Menetlus ja erisätted Diskrimneerimise keelamine.
VÕS §1015 sätestab dokumendiga tutvumise erisused. Selleks, et saaks nõuda teise isiku valduses oleva dokumendi ettenäitamist, peab nõutav dokument olema koostatud ettenäitamist taotleva isiku huvides või kajastama tema ja dokumendi valdaja vahelist õigussuhet või tehingu ettevalmistamise kulgu. VÕS § 1005 mõttest tulenevalt peaks olema õigus nõuda ette näidata dokumenti ka üksnes VÕS §-s 1015 nimetatud eelduste kontrollimiseks. AEN erisätted: VÕS § 1058; ÄS § 94 lg 1 Seadus ei kehtesta tähtaega, mille jooksul huvitatud isikul on õigus nõuda kohtuväliselt asja või dokumendi ettenäitamist. Arvestama peab siiski sellega, kas mingi asja möödudes on ettenäitamist nõudval isikul säilinud õigustatud huvi asja või dokumendi ettenäitamise vastu. Kui isik on asja või dokumendi valdajale esitanud AEN nõude (tehingu teinud), siis hakkab tema nõue aeguma vastavalt tehingust tulenevatele nõuete aegumise sätetele
Rahvusvahelised väinad on kõigile riikidele mõeldud laevade navigeerimiseks sõltumata sellest, kas nad kattuvad rannikuriikide territoriaalvetega või mitte. Selliste rahvusvaheliste väinade hulgas on näiteks Gibraltari väin, La Manche ja Singapuri väin. Rahvusvahelised väinad, mis on ainukesed väljapääsuteed suletud lahelt avamerele, omavad erilist juriidilist staatust. Navigatsioonieeskirju sellistes väinades reguleerivad rahvusvahelised erisätted, mis paljudel juhtudel piiravad sisenemist suletud lahtedesse sõjalaevadel, mis kuuluvad riikidele, millel pole antud lahega rannikuäärseid alasid või rannajoont. Kanal on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. Kanalid on tavaliselt vooluveekogud. Enamasti on kanalid trapetsikujulise ristlõikega.Valdav osa kanaleid kuulub kahte tüüpi: irrigatsioonikanalid (maade niisutamiseks ja kuivendamiseks, näiteks Karakumi
Võib kasutada konksu ja silmusega haakeseadist, kui veduki konksu ristlõike läbimõõt on 50 ¿1 mm või haagise tiisli veosilmuse sisemõõde on 90 ± 1 mm, silmuse ristlõike läbimõõt on 45¿1 mm ja tööpindade kulumine ei ületa 1,0 mm. Kõik haakeseadised, välja arvatud isepidurduvad, peavad olema dubleeritud julgestuskettide või -trossidega. §28. Pukseeritava veose tehniline seisukord Pukseeritava veose tehniline seisukord peab vastama valmistaja nõuetele. 6. peatükk Erisätted §29. Loa esitamise kohustus (1) Autojuht peab esitama loa «Autoveoseaduse» § 22 lõike 1 punkti 5 alusel politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule tema nõudmisel. (2) Kui kontrollimisel ilmnevad õigusrikkumised, mida käsitleb «Kriminaalkoodeksi» § 84, peab kontrollija veo katkestama kuni katkestamist põhjustanud asjaolude äralangemiseni. §30. Erisõiduki kasutamise keeld
(VÕS § 339) Rendilepingu alusel tekib lisaks kasutamise õigusele ka asjast saadavate viljade saamise õigus (nt loodusvili, õigusvili). Näiteks põllumajandussaadused saab rentnik endale, kasutaja võib anda omakorda kellegi teise kasutusse ja saada selle eest makstava tasu endale (kui leping või vastav õigusnorm seda lubab), rendilepingu alusel kasutatavast asjast tõusnud tulu kuulub rentnikule, nt kui kasutatakse maad tasulise parkla jaoks ja võetakse selle eest tasu. Erisätted põllumajanduslikule rendilepingule (VÕS § 340) - ei kohaldata alla 2 hektari suurusele maatükile: o esemeks põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte ja sellega seotud mittepõllumajanduslik ettevõte, põllumajanduslik kinnisasi või selle osa o leping hõlmab ka päraldisi (nt tootmishooned, põllumajandustehnika, loomad) ja kinnisasjaga seotud õigusi (nt teeservituut). o põllumajandusrendi erinormid kehtivad ka metsamajandusliku kinnisasja rendilepingule,
seadus. Varjupaika ning pagulase staatust saab Eestis taotleda pagulaste seaduse alusel, mis on kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni põhimõtetega. Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu ehk kvoodi aasta kohta Vabariigi Valitsus. Eestis viibival või elaval välismaalasel peab olema kehtiv viisa või elamisluba, töötamiseks on vajalik tööluba. Pikaajalise elaniku elamisloa omanikul ei ole tööluba vaja. Erisätted kehtivad välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990 ja omasid Eesti NSV alalist sissekirjutust. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimist pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib "Euroopa Liidu kodaniku seadus". Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes seadustega kehtestada piiranguid ning kitsendada nende õigusi.
Siim Jaansoo VAKa09 AUTOVEOSEADUS Vastu võetud 7. 06. 2000. a seadusega ( RT I 2000, 54, 346), jõustunud vastavalt §-le 36. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 21.03.2002 (RT I 2002, 32, 190) 18.04.2002 5. 06. 2002 ( RT I 2002, 53, 336) 1. 07. 2002 19 06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1. 08. 2002 19. 06. 2002 ( RT I 2002, 63, 387) 1. 09. 2002 20. 11. 2003 ( RT I 2002, 102, 601) 1. 01. 2003 17. 12. 2003 ( RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 14. 04. 2004 ( RT I 2004, 30, 205) 7. 05. 2004 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse riigisisese ja rahvusvahelise autoveo korraldamise alused. (2) Käesolev seadus ei...
üürnik jätkab asja kasutamist. § 310 lg 2 sätestab erinormi sellise eluruumi lepingu osas, mis on sõlmitud vähemalt kahkes või enamaks aastaks. Sellise lepingu puhul peab üks pool teatama teisele, et ta ei soovi üürilepingu pikenemist vähemalt 2 kuud enne lepingu lõpptähtaja möödumist. Kui teatakse vähem kui 2 kuud enne lepingu tähtaja möödumist, siis pikeneb leping automaatselt tähtajatuks. VÕS § 326-333 sätestavad erisätted eluruumi ülesütlemise vaidlustamiseks ja üürilepingu pikendamise nõudeks. Nii võib üürnik üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus, kui ülesütlemine on vastuolus hea usus põhimõttega. Lisaks ülesütlemise vaidlustamisele võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist kolmeks aastaks juhul kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürnikule või tema perekonnale rasked tagajärjed. Selleks, et üürileping ei lõppeks, peavad esinema
Notariaalselt kinnitatud vorm. Kirjalik vorm, kuid poolte allkirjad on notariaalselt kinnitatud (nt äriregistri avaldused). Tühistatava tehingu kinnitamine (TsÜS § 100). Notariaalselt tõestatud vorm. Notar kontrollib tehingu sisu vastavust kehtivatele õigusaktidele, hoiatab pooli toimingu tagajärgedest. Kahju hüvitamine (TsÜS § 101). Lepingu vormi osas erisätted VÕS §-s 11. Nõutava vormi saavutamine on lepingu kehtivuse üks eelduseid (VÕS § 11 lg 2). Lepingu vorminõue laieneb ka lepinguga seotud tagatistele ja kõrvalkohustustele (VÕS § 11 lg 3), samuti eellepingule (VÕS § 33 lg 2). Ei laiene TINGIMUSLIKUD TEHINGUD lepingu tühistamise, taganemise ega ülesütlemisavalduse tegemisele
vajalike kulutuste hüvitamist (TsÜS § 4). Väljaandmise ulatus piiratud vilja väärtusega. Vilja väljaandmise kohustus sõltub asja valdaja hea- ja pahausksusest (AÕS § 85; VÕS § 1037-1040). · Kulutuste hüvitamine. Vajalikke kulutusi saab nõuda iga võõra asja valdaja, va kui valdus saadi omavoliga. Kasulikke kulutusi saab nõuda erandjuhtudel (vt AÕS § 88; VÕS § 1042). Erisätted kulutuste hüvitamise osas seoses lepingust taganemise ja selle ülesütlemisega (VÕS § 191). Vajalikud kulud tuleb kõik hüvitada, muud kulutused aga vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1042). · Raha ja väärtpaberid. Sisult ei ole need asjad, vaid asjastunud õigused. Materiaalsel kujul olev rahatäht või münt, samuti väärtpaber on käsitletav asjana. Raha on ühtlasi ekvivalendiks teiste esemete väärtuse mõõtmisel. Vt rahaseadus (20.05.1992.a
lähemale kui 100m. Lähenemiskeeld on aga see, kui ta e itohi hagejale endale läheneda. 90. Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded? § 150 on üldsäte. Lg 1 järgi aeguvad nõuded kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik sai või pidi teada saama kahjust ja kahjutekitaja isikust. Igal juhul on nõuded aegunud 10 aasta jooksul. Lisaks on deliktiliste nõuete puhul olulised mõned erisätted, nagu § 153, mille puhul teatud rikkumiste puhul on esmane aegumistähtaeg 3 aastat, aga maksimaalne aegumistähtaeg 30 aastat. Kui on tegemist deliktilise konkurentsiga, siis tuleb kohaldada lepingulise nõude puhul kehtovaid aegumistähtaegu § 152 lg 1.
Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise võimalust ja nõuete esitamist asjade väljanõudmiseks või valduse rikkumise ärahoidmiseks. - Erisätted §-s 40-50 - kahju hüvitamine VÕS § 127 - alusetu rikastumine VÕS § 1028 Heauskne (ei tea) ja pahauskne (teab) – mõlemad kuuluvad ebaseadusliku valduse liiki. Heauskne valdaja ja omandaja on erinevad asjad –valdaja tähendab, et isik ei tea valduse õigusliku aluse puudumisest. Omandaja on saanud teatud eelduste täitumisel asja omanikuks. ● Heauskne omandamine on võimalik, kui on olemas kokkulepe omandaja ja võõrandaja vahel ja võõrandaja annab üle valduse.
saavutamiseks, kasumit ei või jaotada liikmetele ja asutajatele kumbagi ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks raamatupidamise korraldamisel ja raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuvad MTÜ-d ja SA-d eelkõige raamatupidamise seadusest raamatupidamise toimkonna juhenditest, s.h. RTJ 14 "Mittetulundusühingud ja sihtasutused". erisätted SA aastaaruande kinnitamine hiljemalt neli kuud pärast majandusaasta lõppemist Riigi asutatud SA ning riigi valitseva mõjuga MTÜ ja SA järgivad ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga (üldeeskiri) ning rahandusministri (RM) vastavasisuliste määrustega kehtestatud nõudeid Majandusaasta aruanne - Tegevusaruanne - raamatupidamise aastaaruanne , millesse kuuluvad neli põhiaruannet
Näitab, kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusaktid õigusnormi raames, kuidas on õigusakt loogiliselt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed rekvisiidid. Struktuur koosneb: 1) Pealkiri - ei sisalda EV ega vastuvõtnud organi nime; 2) Preambula - lihtne, kirjeldav, avab millisele õiguslikule allikale seadus tugineb; 3) Üldsätted - tüüpilised H-D-normid, koondatakse ka legaaldefinitsioonid; 4) Regulatiivne osa - erisätted, sõltuvalt õigusharust H-D ja H-S-normid, võib olla ka H- D-S-vorm, sisaldab spetsiifilisi õigusnorme, õigusi ja kohustusi, vastutust jne; 5) Rakendussätted - tüüpilised H-D-normid, võib sisaldada delegatsiooni, samuti õigusakti kehtivusaega, seaduse jõustumise aega ja tingimusi jne; 6) Signatuur ning daatum - EVs President oma otsusega. Fakulatiivne: kui seadus kuulutatakse välja teise selleks pädeva organi õigusaktiga, siis
ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus; 3) teose kasutamise viis ja territoorium; 4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg; 5) autoritasu maksmise viis (nt protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist ), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. Lisaks on iga IO liiki käsitlevas seaduses erisätted vastava intellektuaalse varaga tehingute tegemise kohta. Nt kasuliku mudeli seadus, kaubamärgiseadus jne. Samuti tuleb teatud juhtudel juhinduda VÕSi frantsiisilepingu regulatsioonist. Arvutivõrgu abil lepingu sõlmimine Majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes kasutab oma kaupade müümisel või teenuste osutamisel lepingu sõlmimist arvutivõrgu abil, annab oma klientide (mitte ainult tarbija) kasutusse
Ühist kaubanduspoliitikat teostatakse kooskõlas liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkidega. 2. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt määruste abil vastu meetmed, millega määratletakse ühise kaubanduspoliitika rakendamise raamistik. ELTL artikkel 207 lg 3 1.Kui ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitavate lepingute üle on vaja pidada läbirääkimisi, kohaldatakse artikli 218 sätteid, kui käesoleva artikli erisätted ei näe ette teisiti. Komisjon annab soovitusi nõukogule, kes volitab komisjoni alustama vajalikke läbirääkimisi. Nõukogu ja komisjon tagavad selle, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitavad lepingud vastavad liidusisesele poliitikale ja eeskirjadele. Komisjon peab läbirääkimisi, konsulteerides erikomiteega, mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel komisjoni abistama, ning niisuguste juhiste raames, mida nõukogu peab vajalikuks komiteele anda
Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees. Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist. 42 Vastutuse erisätted seonduvad konkurentsikeelu rikkumisega (vt ÄS § 312 lg 2-3; 324 lg 2-3). Juhtorgani liige vastutab sisesuhtes üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal. Tsiviilõiguslik vastutus ei välista ka karistusõiguslikku vastutust, samuti vastutust väärteo eest. Tsiviilõiguslik vastutus realiseerub, kui esinevad: Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine. Rikkuda saab hoolsuskohustust,
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
lepingu sõlmimisega garantii, et täidab lepingut nõuetekohaselt. See tähendab, et lepingu rikkumise fakti esinemine on üldjuhul piisavaks eelduseks vastutuse tekkimisele ja õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101 lg 3 (kinnitab kohustuse rikkumist). Müügilepingu puhul erisätted rikkumise ja vastutuse osas. Garantiivastutuse ja süülise vastutuse eristamine müügilepingu näitel: Müüja vastutus müügilepingu alusel puudustega asja üleandmise korral. Süülise vastutuse puhul peab rikkumine olema rikkujale etteheidetav (tahtlus vs hooletus). Garantiivastutuse põhimõtte rakendamine tähendab lihtsustatult, et müüja vastutab ka varjatud puuduste eest ning sõltumata sellest, kas ta sellisest puudusest teadis või pidi
Eeldused: Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse jne 90. Missuguse aja jooksul ja millest alates aeguvad deliktiõiguslikud hüvitisnõuded? § 150 lg 1 järgi aegub kahju hüvit nõue 3 aa jooksul al ajast, mil kannatanu sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustunud isikust (kahju tekitajast). Lg 3 järgi aegub 10 aa jooksul pärast teo toimepanemist või riski realiseerumist. Erisätted § 153, mis näeb teat deliktide puhul max piirina ette 30 aa (surm, kehavigastus, tervisekahjustus, vabaduse võtmine). § 152 lg 1 kui kahju hüvit nõue on võimalik nii delikti- kui lepinguõiguse alusel, tuleb kohald lepinguõiguse aegumise sätteid. 19
FIE võib töölepingu alusel töötada. Peetakse ebatüüpiliseks töö suhteks, seda ei reguleeri üldiselt TLS vaid äriseadustik. Kui on sõlmitud tööleping, siis TLS. TLS reguleerib järgmisi ebatüüpilisi töösuhteid: osaline tööaeg, tähtajaline tööleping. Renditöö kolmepoolne töösuhe, firma rendib tööjõudu kellegi teise töö tegemiseks; TLS reguleerib seda; erisätted § 6, § 9. Valdkonnad Tööleping, töö- ja puhkeaeg, puhkus, töötasu, töövaidluste lahendamine, kollektiivsed töösuhted, töölepingu lõppemine Töölepingu tunnused 1. tööd tehakse alluvussuhtes 2. töötegija sõltub tööd andvast isikust 3. tööd tehakse tavaliselt isiklikult 4. oluline on tööprotsess 5. tööd tehakse tasu eest Turvalise paindlikkuse kontseptsioon
Juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus reeglina aktsiaseltsi enese ees ning seondub sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega. Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees. Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist. Vastutuse erisätted seonduvad konkurentsikeelu rikkumisega (vt ÄS § 312 lg 2-3; 324 lg 2-3). Juhtorgani liige vastutab üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal. Pärast seda toime pandud tegude eest vastutab isik lepinguvälisel alusel (RKTKo 3-2-1-44-08 p 18). 77. Mille poolest erineb juhatuse ja nõukogu pädevus? Juhatuse pädevuse erijooned: Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumine (ÄS § 291, 291; 305 lg 5), otsuse eelnõude
Tarbijatöövõtu objektiks ei ole aga legaaldefinitsioonist tulenevalt tarbijale endale osutatavad ilu ja hooldusteenused. Tarbijatöövõtu regulatsioon ei laiene ka vaimse tegevusega seotud töö tulemustele (tõlketöö, analüüs, eksperthinnang, koolitus jms). Samuti ei ole tarbijatöövõtu objektiks kinnisasjal tehtavad tööd, kui tulemus saab või on kinnisasja oluliseks osaks. Määratlusest tulenevalt laienevad tarbijat kaitsvad erisätted ainult sellisele lepingule, mille on sõlminud majandus- või kutsetegevuses tegutsev ettevõtja füüsilisest isikust tarbijaga. Poolte põhikohustused tarbijamüügi korral Asja üleandmine tarbijale Asi tuleb üle anda tarbijale lepingus kokkulepitud kohas. Üleandmisele kohaldatakse VÕS § 209 sätteid. Kui müüja on tarbijalemüügi puhul jätnud asja tarbijale õigeaegselt üle andmata, loetakse seda oluliseks lepingurikkumiseks, mille puhul on tarbijal õigus muude
meetmed, et tagada oma lepingujärgsete kohustuste täitmine ja aktiivselt kaasa aitama ühenduse eesmärkide saavut. Lisaks tuleb LRdel hoiduda kõigist meetmetest, mis võivad kahjustada asutamislepingu eesmärkide saavutamist. Vabadus vahendite valikul ei vabasta liikmesriiki üldisest kohustusest valida ,,kõige sobivamad vormid ja meetodid". Samas ei tähenda ülevõtmise nõue kohustust kehtestada direktiivi sõnastust kopeerivad erisätted. LR on oma ülevõtmise kohustuse täitnud, kui riigi õiguskord tagab direktiivis sõnastatud eesmärkide saavutamise ja on selleks piisavalt selge ja täpne. Probleemid: Millised sätted nõuavad ülevõtmist sätted, mille eesmärgiks on isikutele õiguste ja kohustuste tekitamine (üksnes praktil sammude astumisest ei piisa); milliseid sätteid ei pea üle võtma (mis on adress EÜ Nõukogule või Euroopa Komisjonile või mis regul LRde ja EÜ omavah
II Üldsätted Kui I osas on preambula, siis on tegemist lihtsa variandiga. Tüüpilised on siin Preambula võib faktiliselt sisalduda aga ka üldsätete (-osa) esi- H -D normid mes(t)es sättes (sätetes). Üldsätetesse koondatakse ka legaaldefinitsioonid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- III Erisätted See osa struktuurist sisaldab spetsiifilisi õigusnorme (eeskirju), õigusi ja kohustusi ning vastutuse nende rikkumise Sõltuvalt õigusharust eest, õigustatud ja kohustatud subjektide ringi, samuti korra ja valdkonnast on enim kuidas käituda.See osa võib olla väga erinevalt struktureeritud
Tuleb nimetada ka Euroopa Liidu üht olulisemat dokumenti, mis Lissaboni lepingu kehtima hakkamisel sai õigusjõu - nimelt Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Euroopa Liidu leping struktureeritakse (sh muudetakse ja täiendatakse) Lissaboni lepinguga täielikult ümber. Lepingul on järgmised kuus jaotist: ühissätted (I), sätted demokraatlike põhimõtete kohta (II), sätted institutsioonide kohta (III), sätted tõhustatud koostöö kohta (IV), üldsätted liidu välistegevuse kohta ning erisätted ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta (V) ning lõppsätted (VI). Lissaboni lepinguga asendati senine Euroopa Ühenduse asutamisleping Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Euroopa Liidu toimimise leping lähtub Euroopa Ühenduse asutamislepingust. Lepingu ülesehitus järgib üldiselt asutamislepingu oma. Peamised muudatused puudutavad ELi välistegevust ja uusi peatükke energiapoliitika, kriminaalasjades tehtava õigus- ja politseikoostöö, kosmose, spordi ja turismi kohta.
Juhtorgani liikme tsiviilõiguslik vastutus reeglina aktsiaseltsi enese ees ning seondub sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega. Erandjuhtudel otse vastutus ka aktsiaseltsi võlausaldaja ees. Tsiviilõigusliku vastutuse eesmärgiks on kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine aktsiaseltsile. Võimalik on ka juhtorgani liikme tagasikutsumine ametikohalt. Õigussuhte kehtivuse ajal saab nõuda ka kohustuse täitmist. Vastutuse erisätted seonduvad konkurentsikeelu rikkumisega (vt ÄS § 312 lg 2-3; 324 lg 2-3). Juhtorgani liige vastutab üksnes selle käitumise eest, mille ta on toime pannud juhtorgani liikmeks oleku ajal. 1. Vastutus aktsiaseltsi ees Tsiviilõiguslik vastutus realiseerub, kui esinevad: a) Sisesuhtest tuleneva kohustuse rikkumine . Hinnatakse üldise hoolsuskohustuse kriteeriumi alusel., milleks on majandusliku otstarbekuse kriteerium. b) Kahju tekkimine. Saab nõuda vaid varalise kahju hüvitamist
N. töötasu oli 5 töötatud aasta jooksul 2000 eurot kuus. 46 Tööandja ütles töölepingu üles koondamise tõttu. Tööandja esitatud ülesütlemisavalduses leppisid pooled kokku, et nad ei pea kinni töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaegadest ning N. ei soovi vähem ette teatatud aja eest hüvitist. Lisaks allkirjastasid pooled samal päeval ,,Lõplikud erisätted", kus oli muu hulgas kirjas, tööleping lõppeb 10 päeva pärast, tööandja maksab N.-ile lõpparve hulgas töölepingu lõpetamise hüvitisena ¼ kuutöötasust ja lisahüvitisena ½ kuutöötasust. Tööandja arvates lõppes tööleping poolte kokkuleppel TLS § 79 järgi, sest N. avaldas soovi lahkuda töölt enne etteteatamistähtaja möödumist ning loobus TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitisest. Tööandja on nõus N
omav pool on tasunud selle eest ettenähtud tasu (taganemisraha). Lepingulise taganemisõiguse korral toob taganemisraha mittemaksmine kaasa taganemise tühisuse. Põhimõtteliselt on taganemise õiguslikke tagajärgi reguleerivad sätted dispositiivsed. Pooled võivad kokku leppida taganemisõiguse kasutamise korras, tagajärgedes ning vastastikustes kohustustest pärast lepingust taganemist. Kuid lepinguvabadus kehtib vaid ulatuses, millises puuduvad seaduses erisätted 68 konkreetsete lepinguliikide jaoks või kuni seaduses sätestatut on lubatud muuta või välistada lepingutes, milles üheks pooleks on tarbija. Lepingust taganemise õiguslikud tagajärjed on sätestatud VÕS § 188 lg-s 2, mille kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
omav pool on tasunud selle eest ettenähtud tasu (taganemisraha). Lepingulise taganemisõiguse korral toob taganemisraha mittemaksmine kaasa taganemise tühisuse. Põhimõtteliselt on taganemise õiguslikke tagajärgi reguleerivad sätted dispositiivsed. Pooled võivad kokku leppida taganemisõiguse kasutamise korras, tagajärgedes ning vastastikustes kohustustest pärast lepingust taganemist. Kuid lepinguvabadus kehtib vaid ulatuses, millises puuduvad seaduses erisätted 68 konkreetsete lepinguliikide jaoks või kuni seaduses sätestatut on lubatud muuta või välistada lepingutes, milles üheks pooleks on tarbija. Lepingust taganemise õiguslikud tagajärjed on sätestatud VÕS § 188 lg-s 2, mille kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
kuid üürileandja poolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks ülesütlemise vaidlustamisele võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks. Eluruumi üürilepingu pikendamist võib üürnik nõuda juhul, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürnikule või tema perekonnale rasked majanduslikud tagajärjed. Näiteks üürnikul ei ole peale eluruumi vabastamist enam kuhugi elama minna. VÕS § 326-333 sätestavad erisätted eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja üürilepingu pikendamise nõudeks. Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja pikendamise nõude esitamiseks on kehtestatud kindel kord. Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks peab üürnik esitama üürikomisjonile või kohtule taotluse 30 päeva jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil üürnik sai ülesütlemisavalduse kätte. 30 päevase tähtaja arvutamist on riigikohus täpsustanud
vältimist (p 6). Kolleegiumi arvates ei ole alust katastriüksuse moodustamisel maastikul paika pandud piiridest kõrvale kalduda ainuüksi põhjendusega, et (täpsustatud) mõõdistusandmetel peaks piirimärgid olema mujal, eriti kui väljakujunenud piiridest on pikema aja vältel lähtutud. - (26) Plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse piiride kindlakstegemise ja parandamise kohta on erisätted ette nähtud MaaKatS § 20 lg-tes 12-14. Katastriandmete parandamiseks on erikord ette nähtud ka määruse nr 264 §-des 31-33. Haldusmenetluses vajalikke tahteavaldusi nt piiride kindlakstegemiseks saab vajadusel asendada ka hagimenetluses, kui pooltel on kas naabrussuhtest või kas või heast usust tulenev kohustus aidata kaasa piirivaidluse lahendamisel - Hagimenetluses on võimalik mh esitada AÕS § 129 alusel hagi piiri kindlakstegemiseks.
annaabi.ee 
