Kask
madalkask, rabades enamasti vaevakask.
Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate
üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks
liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on
tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed
seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid
eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või
vesivõsudel. Suurte puude oksad hõõrduvad tuules üksteise vastu, kulutades
maha karvad ja siludes laiali vahatäpid.
Kuid rabas kasvab ka suuri arukaski. Neid tunneb juba kaugelt kuldse sügise
ajal: arukask on enamasti see, kes mõne suurema lauka kaldal kõige kõrgemaks
kasvades kaugele üle rabamändide oma säravkollast lehestikku näitab. Ümbruse
madalamad sookased kannavad samal ajal vaid üksikuid koltunud lehti, ja
annaabi.ee 
