Riigiõigus
Tänapäeva õiguslikult reguleeritud ühiskonnas on vähemalt üldjuhul PS-st
detailiseerivad seadused olemas ja vahetu tuginemine PS-le saab kõne alla tulla
eeskätt siis, kui väidetakse seda, et PS-st allpool seisev seadus kitsendab PS-ga
garanteeritud vabadusi rohkem kui see on PS-ga võimalik.(ettevõtlusvabadusest
parem näide koosolekuvabadus või ühinemisvabadus).
Üldiselt kehtib põhimõte, et PÕ-s on realiseeritav ka ilma eriseaduseta, kuid on
olemas selliseid PÕ-si, mida on põhimõtteliselt võimatu teostada, kui vastav eriseadus
puudub. Nt võimatu ette kujutada valimisi või rahvahääletust, kui puudub
valimisseadus või rahvahääletuseseadus. Samasugune olukord võib tekkida ka siis,
kui tahetakse kasutada mingit muus maailmas ühinemisvabaduse teostamiseks
üldtunnustatud õiguslikku vormi.sellistel juhtudel on Eesti õiguskorras võimalik
tõstatada küsimus riigi tegevusetuse PS-pärasusest
annaabi.ee 
