Viimases osas väljub energia konvektsiooni teel (konvektsioonitsoon). Konvektiivsele liikumisele iseloomulike pööriste ilminguks on granulatsioon: graanuli heledas keskosas tõuseb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 8. Protuberantsid on Päikese välispinna kohal sageli nähtavad kuuma gaasi pilved. Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaovad nad Päikese pimestavasse valgusse. Täieliku päikesevarjutuse ajal on nad siiski nähtavad. 9. Päikese sisemuses vabanev energia jõuab meieni nii: 1. Energia läbib kolmveerand teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2. Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 kilomeetrite kõrgusele. 3.
Päikeselaigud ilmuvad peamiselt rühmadena ning säilivad olenevalt suurusest mõnest tunnist mõne kuuni. Suured päikeselaigud säilivad kauem. Päikeselaik liigub üle Päikese esikülge. Selle põhjuseks on Päikese pöörlemine ümber oma telje. Päikesel kulub ühe täispöörde tegemiseks umbes kuu. Sageli võib Päikese välispinna kohal näha kuuma gaasi pilvi. Neid kutsutakse protuberansideks. Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaotavad nad Päikese pimestavasse valgusse. 18. Mida kujutab endast Hertzprungi-Russelli diagramm ning millist teavet saab selle diagrammi koostamisel ja uurimisel? Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Saab teada tähtede vanuse. 19. Mis on galaktika ja kuidas kutsutakse meie kodugalaktikat? gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb
annaabi.ee 
