TREIMISTÖÖDE ALUSED
Vedelikke võib viia lõiketsooni j ärgmiselt:
1) vabas joas. Pump annab vedeliku pingi paagist vooliku ja düüsi kaudu
lõikepiirkonda (laastu paindumise kohale);
2) kõrgsurvejoas. Vedelik suunatakse läbi väikese, 0,2... 0,4-mm avaga
düüsi tera tagapinnale. Kõrge surve (2,0...2,4 MPa) tõttu tungib vedelik
tugeva joana laastu tekkimise piirkonda, aurustub kohe ja juhib
lõikepiirkonnast ära enam soojust kui sinna vabas jaos langev vedelik;
3) pihustatult. Selleks kasutatakse eriseadet. Pihustatud olekus on või-
malik vedeliku jahutavat ja määrivat toimet kõige täielikumalt ära kasuta-
da. Emulsioon antakse lõikepiirkonda kiirusega kuni 300 m/s, mistõttu
tera, tooriku ja laastu jahutus on intensiivne. Pihustatud jahutus- ja
määrdevedeliku kasutamine suurendab kiirlõiketerasest tera püsivust
1,5...2 korda võrreldes vaba joaga jahutamisel.
Kasutatud vedelik langeb pingi renni ning voolab sealt läbi võrgu ja filtri
uuesti paaki
annaabi.ee 
