kaudselt ioniseerivateks kiirgus: neutronkiirgus varjestamisvõimalused: beetakiirgus- õhuke Päikese ja tähtede energiaallikas on metall-leht termotuumareaktsioon gammakiirgus- tuumafüüsika rakendusi: tehnika, tootmine, võimalikult suur aatomnumbriga ja tihedusega meditsiin ja teadus. aine Teha vahet üld-ja erirelatiivsusteoorial. neutronkiirgus- tuuma ERI: põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud võime, lisada tuumale veel üks neutron füüsikateooria, mis revideerib Newtoni kiirguskaitse- kiirgusmõõtjad, Geiger-Mülleri mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, loendur, stsintgialltsiooni loendur, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste termoluminesentsi loendur. vastuoludeta teooria.
Newtoni füüsikalt Einsteini füüsikale. Michelsoni katse tulemus oli üllatusterikas. Nimelt valguse kiirus oli igas suunas täpselt ühesugune. Sellest tuletati ka erirelatiivsusteooria põhipostulaat: Valguse kiirus vaakumis c on ühesugune kõigis inertsiaalsüsteemides. See postulaat pärineb Albert Einsteini 1905. aastal kirjutatud tööst, millest tuleneb ka suurem osa erirelatiivsusteooriast. Erirelatiivsusteoorial on kokku seitse põhipostulaati. Neist üks on juba eelnevalt mainitud. Tooksin välja lisaks sellele veel teised: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Näiteks dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui me ise viibime ka looduses, mitte ei ole lihtsalt kõrvalseisja rollis. 2. Maailmas ei ole absoluutset aega. Erinevates riikides on mõõdetud ajad erinevad. Aeg on suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 3
annaabi.ee 
