Keravälk
Piksekera lähenedes hakkavad virvendama televiisorite
ekraanid, helendama elektrilambid ning raadiosaatjas võib kuulda praginaid. See võib tekitada
põletusahaavi inimkehale. Keravälk on kõikvõimas ning suudab liikuda ka läbi seinte ja akende,
mille tulemusena jätab endast järele pisikesi auke. Vahel võib kera ka toast lahkuda ilma kahju
tekitamata. Tema kadumine toimubki plahvatusega või siis täiesti käratult [1].
Kõik need imepärased omadused on loonud erinavid teooriaid, millede abil on püütud seletada
keravälgu fenomeni. Üldiselt võib need teooriad jagada kahte suurde rühma. Ühed väidavad, et välk
saab omale energiat enda sisemusest, kuid teised arvavad, et energia tuleb hoopis väljaspoolt.
Esimeste teooriate rühma võib liigitada neid, mis seostavad keravälgu olemust ülikuuma õhu, mõne
muu gaasi tasase põlemisegi või ülitiheda plasmaga. Teised teooriad väidavad seda, et äikesetormi