Esimese maailmasõja ajaloolisest taustast
lootusetusega jne. Ka üksikute tegelaste kujutamisel leiame kontraste: head ja halvad,
võitjad ja kaotajad, noored ja vanemad inimesed.
Kuni teose lõpuni kirjeldab Bäumer isiklikke elamusi, tähelepanekuid ja tundmusi.
Selline kujutamisviis on muidugi subjektiivne, aga just niisuguse jutustamistehnikaga
on Remarque suutnus luua kogupildi, mis avaldab sügavat muljet ning väärib
sõjaeepose nime.
Romaani üksikute episoodide meeleolu vaheldub kiiresti. Selle saavutamiseks kasutab
Remarque erimevaid stilistilisi vahendeid. Nii võib romaanist leida humoristlikke ja
piltlikke väljendeid, irooniat, personifikatsiooni, võrdlusi ja metafoore. Sümbolitega
on autor pigem kokkuhoidlik.
Romaani tegelastele on omane asitada oma seisukohti kord nii, kord naa, kord
jaatavast, siis jälle eitavast küljest.
Remarque´ile meeldib põimida oma teosesse filosoofilisi arutlusi, mis aga mõnikord
tunduvad natuke ülepakutud.