Kordamisküsimused: Eesti keskaeg
Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule
maakasutusele. 13. saj keskel külastasid vasallid oma valdusi paar korda aastas, et
määratud andameid vastu võtta (üsna lõtv), peeti koos talupoegadega vakusepidusid e
ühiseid söömaaegu. 13. saj teisel poolel aga ehitati esimesed eramõisad ning hakkas
tekkima koormisi: viljakümnis (protsentuaalne andam), hinnus (kindla suurusega
andam), seati ka väiksemaid erimakse kihelkonnapreestri ja piiskopi ülalpidamiseks,
oli kohustus ehitada kirikuid, linnuseid ja teid lääniisandate käsul. Talupoegadel lasus
teokohustus, neid oli 3 liiki: rakmetegu (mõisa põllu hariminie) ja jalategu (heinatöö;
vilja külvamine, lõikamine, koristamine) leidsid aset kindlaks määratud päeval,
abitegu (nt rehepeks, puude muretsemine jne) kindlaks määramata päeval. Tekkis
sunnismaisus ehk talupoeg ei tohtinud mõisa maalt lahkuda mõisniku loata, vaid oli
annaabi.ee 
