"Seitsmes rahukevad" V. Luik
Inimesed
olid kadedad ja kitsid, mahajäätud majades käidi sees ringi luusimas ning head ja paremat
otsimas. Inimesed himustasid ja hindasid kõike, mida nad ei saanud. See on ka praegu nii,
himustatakse kõige rohkem seda, mida kergelt ei saa või ei tohi saada.
2. Iseloomusta peategelast: Peategelane oli noor tüdruk, 5-7 aastane. Ta oli väga tujukas,
aktiivne, kohati enesekeskne (nagu kõik lapsed) ja veidi rutakas. Ta sai oma pereliikmetega
üldiselt läbi, mitte erilisemalt, kui teised lapsed. Ta arvas, et kõik asjad, mis teised teevad, on
tema pärast. Näiteks arvas ta, et kui vanaema liha tegi, siis tuli see hea vaid selle pärast, et ta
ütles, et see hea tuleks. Ta oli pigem täiskasvanu, kui laps. Tema maailmatõlgenduse eripära
seisnes selles, et ta oli vahel väga sünge ning kummalise maailmapildiga. Näiteks ei tahtnud
ta vahel liha süüa ning karjus, et tahab pigem inimeseliha.
3. Teoses esineb põhiprobleem ,,hirm"