Rootsi ajalugu Eestis
Hämaraks jääb, keda rahvasuu ,,mustaks rahvaks" nimetab, kas poolakaid või
tatari sugu rahvaid. Poolakad vähemalt nõudsid enestele maad, kuna tatari sugu rahvad venelaste lipu all esinesid.
Võimalik ometi, et vanasõna maa ahnitsemist ei tahagi konstateerida, vaid ainult liikuva saagi norimist.
Kursis kuuldakse kõnekäändu ,,Rootsi tunnike", näituseks: oleks mul veel üks Rootsi tunnike! Mida see Rootsi
tunnike tähendab, ei teata seletada.
Lisa Rootsi mälestustele.
Erilehele kirjutatud ,,Rootsi mälestused" on kogemata ,,Rootsi mälestustest Eestis" (Eesti Kirjandus 1922 nr. 1)
trükkimata jäänud. Avaldan trükkimata jäänud ülestähendused allpool.
Maarja-Magdaleenas nimetatakse Välgist Külina-nõmme minevat teed ,,Rootsi teeks".
Rannu kiriku kroonlühtri kohta kõneldakse, sellel kinkinud kirikule Rootsi kuningas, vist Karl XII.
Vagula järves on Rootsi saar.