Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid: Soojusmahtuvus: C=c1g1+c2g2+c3v+c4g4 Eraldunud/neeldunud soojushulk: Erilahustuvussoojus Arvutused: Jooniselt leidsin lõigu EF ehk temperatuuri tegeliku muudu 3,62-2,675=0,945 J Graafik: Järeldus: Antud soola lahustuvussoojus on . See tähendab, et 1 g antud soola lahustumiseks kulub 382,65 J. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend.
g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml -1 · K-l , 2 v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g. Q=t·C J kus Q soojushulk C kalomeetri soojusmahtuvus t temperatuurivahe J/g kus q erilahustuvussoojus Q soojushulk a aine hulk Katsetulemused: Keeduklaas: 49,38g Klaaspulk: 36,36g Segur: 48,88g Ampull: 29,09g Aine (D): 6g Ampull+aine: 35,09g Temperatuuri mõõtmise andmed Aeg katse Beckmanni termomeetri näit algusest kraadides Periood t, min 1 1,21 Algperiood 2 1,21 Algperiood
v - vedelikku ulatuva termomeetriosa ruumala ml, c4 -polüetüleeni erisoojusmahtuvus 2,22 J · g -1 · K-l, g4 -polüetüleenist keeduklaasi mass g C= 0,80*115,75+4,18*392,58+1,88*7+2,22*49,38= 1856,36 Sellelt graafikult loen t, mis on 3,42-2,68= 0,74 ehk süsteemi tegelik temperatuurimuutus. Neeldunud soojushulk aine hulga B kohta: Q = tC J t = 0,74 (graafikult leitud temperatuurimuutus) Q = 0,74 1856,36= 1373,71 J Erijahustuvussoojus: Järeldus: Aine erilahustuvussoojus on minu katse arvutuste kohaselt 231,26 J*g -1. Seega ühe grammi antud aine B lahustumiseks kulub 231,26 J*g-1 energiat.