P=a+b+c Kolmnurga liigid Nurkade järgi: 1. täisnurkne kolmnurk Täisnurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille üks nurk on 90°. 2. nürinurkne kolmnurk Nürinurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille üks nurk on suurem kui 90°. 3. teravnurkne kolmnurk Teravnurkseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille kõik nurgad on kõik väiksemad kui 90° Külgede järgi: 1. erikülgne kolmnurk Erikülgseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille kõik küljed on ebavõrdsed 2. võrdhaarne kolmnurk Võrdkülgseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille kaks külge on võrdsed. 3. võrdkülgne kolmnurk Võrdkülgseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille kõik küljed on võrdsed. · Kolmnurga kõrguseks nimetatakse ristlõiku kolmnurga tipu ja külje vahel. (märgitakse h- ga). · Kolmnurga kesklõiguks
tipp külg tipp Ristlõiku, mis on joonestatud kolmnurga tipust vastasküljele või selle pikendusele, nimetatakse KOLMNURGA KÕRGUSEKS (h). h h Külge, mille vastastipust on joonetatud kolm- nurgale kõrgus,nimetatakse KOLMNURGA ALUSEKS(a). h a h a KOLMNURKADE LIIGITAMINE KÜLGEDE JÄRGI NURKADE JÄRGI erikülgne kolmnurk teravnurkne võrdhaarne kolmnurk kolmnurk täisnurkne võrdkülgne kolmnurk kolmnurk nürinurkne kolmnurk KÜLGEDE JÄRGI LIIGITAMINE Erikülgseks nim. kolmnurka, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarseks nim. kolmnurka, millel on kaks võrdse pikkusega külge. Võrdkülgseks nim. kolmnurka, mille kõik kolm külge on võrdse pikkusega.
tipp külg tipp Ristlõiku, mis on joonestatud kolmnurga tipust vastasküljele või selle pikendusele, nimetatakse KOLMNURGA KÕRGUSEKS (h). h h Külge, mille vastastipust on joonetatud kolm- nurgale kõrgus,nimetatakse KOLMNURGA ALUSEKS(a). h a h a KOLMNURKADE LIIGITAMINE O KÜLGEDE JÄRGI O NURKADE JÄRGI O erikülgne O teravnurkne kolmnurk kolmnurk O võrdhaarne O täisnurkne kolmnurk kolmnurk O nürinurkne O võrdkülgne kolmnurk kolmnurk KÜLGEDE JÄRGI LIIGITAMINE O Erikülgseks nim. kolmnurka, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Võrdhaarseks nim. kolmnurka, millel on kaks võrdse pikkusega külge. Võrdkülgseks nim. kolmnurka, mille kõik kolm külge on võrdse pikkusega.
Aritmeetiline jada: an = a1+(n-1)d d = an-an-1 Sn = Geomeetriline jada: an = a1qn-1 Sn = Hääbuv jada: S = Trigonomeetria: sin 2 2 2 = sin +cos = 1 1+tan = sin2 = 2cossin cos2 = 2cos2-1 tan2 = siinusteoreem: (ümberringjoone raadius) koosinusteoreem: a2=b2+c2-bccos erikülgne kolmnurk: S= n Põhivõrrandid: sinx= a x=(-1) +180n, n Z cox= a x=+360n, n Z tanx= a x= +180n, n Z Kaare pikkus: l= Sektori pindala: S= n Liitintress: c= a(1) a-algväärtus Vektorid: pikkus paralleelsus || ristseis X1X2+Y1Y2= 0 nurk vektorite vahel cos =
Kõõl- on ringjoone kaht punkti ühendav lõik. Ruut- on võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk. Rööpkülik- on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. Romb- on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed. Trapets- on kumer nelinurk, mille 2 külge on omavahel paralleelsed ja 2 ülejäänud küljed ei ole. Võrdkülgne kolmnurk- on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega. Võrdhaarne kolmnurk- on kolmnurk, mille 2 külge on võrdse pikkusega. Erikülgne kolmnurk- on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Täisnurkne kolmnurk- on kolmnurk, mille 1 nurk on täisnurk. Nürinurkne kolmnurk- on kolmnurk, mille üks nurk on suurem kui täisnurk. Teravnurkne kolmnurk- on kolmnurk, mille kõik nurgad on väiksemad kui 90 kraadi.
ning haarad. Võrdkülgne kolmnurk on võrdhaarse kolmnurga erijuht. 1. Kas leidub selliseid kolmnurki, mis on * võrdhaarsed ja nürinurksed ....ei................ * võrdhaarsed ja täisnurksed .......ei............. * erikülgsed ja nürinurksed .................ja........ * võrdkülgsed ja nürinurksed ..................... * võrdkülgsed ja täisnurksed ..................... 3. Kas kolmnurk on erikülgne, võrdhaarne 2. Joonesta selline võrdhaarne kolmnurk, või võrdkülgne, kui tema mõõtmed on mille haar on 6 cm ja tipunurk 25º. 2 cm, 6 cm ja 5 cm ....... .erikülgne......................................... 4,6 cm, 2 cm ja 46 mm .............võrdhaarne...................................
(Väike Entsüklopeedia, lk 60 9 5. Teravnurkne kolmnurk Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o. 10 6. Nürinurkne kolmnurk Nürinurkne on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk, s.o suurem kui 90°. Kolmnurga ABC üks nurk on nürinurk. 11 7. Erikülgne kolmnurk Erikülgne kolmnurk on kolmnurk, millel kõik küljed on erineva pikkusega. Erikülgse kolmnurga kõik nurgad on samuti erineva suurusega. 12 8. Kolmnurga pindala ja ümermõõt Kolmnurga pindala on võrdne kolmnurga aluse ja kõrguse poole korrutisega. Kolmnurga pindala suurus ei sõltu sellest, missugusele küljele kõrgus joonestada. Täisnurkse kolmnurga pindala võrdub kaatetite poole korrutisega. Kaatet b on ühtlasi kolmnurga
Trapets on nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed. Võrdhaarne trapets on nelinurk, mille kaks haara on paralleelsed ja võrdsed. Täisnurkne trapets on nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed ja üks nurk on 90 kraadi. Kolmnurgaks nimetatakse kolme punktiga määratud kinnist murdjoont koos tasandi osaga, mida see murdjoon piirab. Võrdkülgne kolmnurk, mille kõik kolm külge on võrdsed. Võrdhaarne on kolmnurk, mille vähemalt kaks külge on võrdsed. Erikülgne on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. Täisnurkne on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. Nürinurkne on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk, s.o suurem kui 90o. Teravnurkne on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad, s.o väiksemad kui 90o Rööpkülik ehk rööpnelinurk on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed ning võrdsed. Rombiks nim. nelinurka , mille küljed on võrdsed nurgad, aga mitte.
Pos ja neg arvude liitmine ja lahutamine 14.Kolmnurkade liigitamine 34.Kasuta arvtelge! 15.Kolmnurkade liigitamine 35.Liitmise seadused 16.Teravnurkne kolmnurk 36.Kuldreegel 17.Täisnurkne kolmnurk 37.Täisarvude korrutamine ja jagamine 18.Nürinurkne kolmnurk 38.Koordinaattasand 19.Erikülgne kolmnurk Kõike materjali ei ole ise koostanud, vaid kasutanud materjale ka lehekülgedelt: http://geomeetrilisedjoonised.weebly.com/4-klass.html (VALI ÜLEMISEST LOETELUST) https://www.taskutark.ee/m/aine/6-klass/6-klass-matemaatika/ LÕIGU KESKRISTSIRGE JOONESTAMINE NURGA POOLITAMINE KOLMNURGA JOONESTAMINE KOLME KÜLJE JÄRGI KOLMNURGA JOONESTAMINE KAHE KÜLJE JA NENDEVAHELISE NURGA JÄRGI KOLMNURGA JOONESTAMINE ÜHE KÜLJE JA SELLE LÄHISNURKADE JÄRGI
Metalltoodete valmistamine: · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist ( malm, teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kõige suure tugevusega. · Sepistamine. Toodeteke vabama vormi andmiseks. · Stantsimine. Kasutatakse suures seerias valmistatavate väikeste detailide valmistamiseks. Valtsmetallitooted : · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad torud. Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed. · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Riisad · Peentooteid(hinged, lukud riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallidest ehitusmaterjalid
8.Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka, millel üks haar on ühine ja mille teised haarad moodustavad sirge. 9.Kaht nurka nimetatakse tippnurkadeks, kui ühe nurga haarad on teise nurga haarade pikendused üle nende ühise tipu. 10.Täisnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on täisnurk. 11.Teravnurkne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad. 12.Nürinurkne kolmnurk on kolmnurk, mille üks nurk on nürinurk. 13.Erikülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega. 14.Võrdhaardne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdsed. 15.Võrdkülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed. 16.Kolmnurga aluseks nimetatakse seda kolmnurga külge, mille suhtes kõrgus määratakse. 17.Kolmnurga kõrgus on algusele selle vastastipust joonestatud ristlõik ning ka selle ristlõigu pikkus. 18.Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. 19
Ristuvad sirged-2 lõikuvat sirget, mille vahel on täisnurk Paralleelsed sirged-sirged, mis ei oma ühiseid punkte ehk mis kunagi ei lõiku Nürinurkne kolmnurk-kolmnurk, mille üks nurk on suurem kui 90 kraadi Teravnurkne kolmnurk-kolmnurk, mille kõik nurgad on teravnurgad Täisnurkne kolmnurk-kolmnurk, mille üks nurk on 90 kraadi Võrdhaarne kolmnurk-kolmnurk, mille kaks külge on võrdsed Võrdkülgne kolmnurk-kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed Erikülgne kolmnurk-kolmnurk, mille kõik küljed on erineva pikkusega Ruut-võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk Ristkülik-nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad ja vastasküljed paralleelsed Rööpkülik-nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed ning võrdsed Trapets-kumer nelinurk, mille kaks külge (alused) on omavahel paralleelsed ja kaks ülejäänud külge (haarad) ei ole omavahel paralleelsed. Romb-nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed
· Lõiketöötlusega toimub toorikule lõpliku kuju andmine (treimine, freesimine, puurimine jne) Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted on: · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud võivad olla õmblustega (peenemad), võltsõmblusega või keevisõmbusega (jämedad), mustad või tsingitud; · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betoon peamine puudus haprus. Sarrustena kasutatakse kas sildade- või reljeefse pinnaga ümberterasest. Reljeefse
Võrdsete külgede vahelist nurka nimetatakse tipunurgaks ning haara ja aluste vahelisi nurkasid nimetatakse alusnurkadeks. Mõlemad alusnurgad on võrdsed. 12. Kolmnurga keskristsirge - (ehk mediatriss) antud küljega selle keskpunktis ristuv sirge. Keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Nende ristumiskoht on ümberringjoone keskpunkt. 13. Võrdkülgne kolmnurk – kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed. 14. Erikülgne kolmnurk – kõik küljed erineva pikkusega. Nurgad on samuti erinevad. 15. Kolmnurk on tasapinnaline geomeetriline kujund. 16. Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed 17. Võrdkülgse kolmnurga alusnurgad ja tipunurk on võrdsed. 18. Võrdhaarse kolmnurga aluse nurki nimetatakse alusnurkadeks ja aluse vastasnurka tipunurgaks. 19. Kolmnurga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. 20
Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on: · ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus >=4 mm) · plekk (paksus < 4 mm); · torud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras; · rööpad; · eriprofiilid. Sarrusterased Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, -võrke või -karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse, saades uue materjali raudbetooni. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldada üks betooni peamine puudus haprus. Sarrusena kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast.
sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad neist on järgmised: · Ümarteras (d > 5mm) · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras (pakus >4mm) · Plekk (paksus väiksem kui 4mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must-või tsingitud plekk . · Torud võivad olla õmbluseta(peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad), mustad või tsingitud · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid Tõmmatud toodetest enamkasutatavad on : · Traat ; terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist : · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahjutarbed · Keskküteradiaatorid
tugevus. · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist (malm, teras, pronks, alumiinium). Valu ei ole kuigi suure tugevusega · Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks. · Stantsimine, Kasutatakse suures seerias valmistatakse väikeste detailide valmistamiseks. · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras · Plekk · Torud · Võrdkülgne ja erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkassid.
Võrdsete külgede vahelist nurka nimetatakse tipunurgaks ning haara ja aluste vahelisi nurkasid nimetatakse alusnurkadeks. Mõlemad alusnurgad on võrdsed. 12. Kolmnurga keskristsirge - (ehk mediatriss) antud küljega selle keskpunktis ristuv sirge. Keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Nende ristumiskoht on ümberringjoone keskpunkt. 13. Võrdkülgne kolmnurk – kolmnurk, mille kõik küljed on võrdsed. 14. Erikülgne kolmnurk – kõik küljed erineva pikkusega. Nurgad on samuti erinevad. 15. Kolmnurk on tasapinnaline geomeetriline kujund. 16. Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed 17. Võrdkülgse kolmnurga alusnurgad ja tipunurk on võrdsed. 18. Võrdhaarse kolmnurga aluse nurki nimetatakse alusnurkadeks ja aluse vastasnurka tipunurgaks. 19. Kolmnurga välisnurk on võrdne temaga mitte kõrvu olevate sisenurkade summaga. 20
· Valamine - peaaegu kõik malmtooted · Kuumalt valtsimine - plastsemate metallide töötlemiseks · Tõmbamine - plastsemate metallide töötlemiseks (traat jms peen materjal) · Sepistamine - kasutatakse keeruka kujuga detailide tegemiseks · Lõiketöötlus - toorikule lõpliku kuju andmine METALLIDEST EHITUSMATERJALID Valtsmetalltooted · Ümarteras · Plekk · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad Tõmmatud tooted · Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Ahjutarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist peamiselt) Sarrusteras - terasvarras, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Saadakse raudbetoon
Legeeriud terased jagunevad: o <2,5% madal (ehitus) o 2,5..10% keskmine (löögi all töötavad) o >10% kõrge (kunstiline värkk) Terasest toodete valmistamine (kuumvaltsimine v külmvaltsimine) Metallidest toodete valmistamine o Valamine o Sepistamine o Stantsimine o Torude valmistamine valamisel kui ka keevitamist ja pöörleva tooriku meetod Terasprofiilid: I-teras, Karpteras, nelikanttoru, erikülgne v võrdkülgne T- profiil, erikülgne v võrdkülgne nurkraud Roostevabad terased (martensiitsed vähe C ja 13% Cr; ferriitsed vee vähem C ja 13%Cr; austeniitsed 18% Cr ja 8% Ni) Raua eletrokeemiline potensiaal 440mV, Tsink 760mV Ehituses kasutatakse värvilisest metallidest alumiiniumi, vaske, tsinki, tina ja nende sulameid
16.aprill- ülesandeid. kolmnurk, selle suuline küsitlus, tv lk 3033 kolmnurk 20.aprill Geomeetrilised kujundid tipud, küljed, kirjalik arvutamine, *oskab nimetada ja näidata 4.5. Kolmnurk. nurgad, rühmatöö, paaristöö, kolmnurga tippe, külgi ja Kolmnurga ümbermõõt. erikülgne iseseisev töö, õpik lk 8182 nurki kolmnurk, nuputamisülesanded, tv lk 3435 *oskab arvutada võrdkülgne matemaatilised mängud kolmnurga ümbermõõtu kolmnurk, kolmnurga ümbermõõt
..100 3. Kuuskant kuumvaltsitud S8...100 kalibreeritud S3...100 4. Leht kuumvaltsitud 4...160 külmvaltsitud 0,35...4 5.Võrdkülgne kuumvaltsitud 20...250 nurgik (nr.) (2 ...25) 6. Erikülgne kuumvaltsitud 25/16....200/125 nurgik (2,5/1.6...20/12,5) 7. I-teras kuumvaltsitud 100...400 (10....40) 8.Karpteras kuumvaltsitud 50...400 (5...40) 9
..100 kalibreeritud S3...100 4. Leht kuumvaltsitud külmvaltsitud 5.Võrdkülgne kuumvaltsitud 20...250 nurgik (nr.) (2 ...25) 6. Erikülgne kuumvaltsitud 25/16....200/125 nurgik (2,5/1.6...20/12,5) 7. I-teras kuumvaltsitud 100...400 (10....40) 8.Karpteras kuumvaltsitud 50...400 (5...40) 9
tooteid, suureneb tugevus. · Valamine. Kui toote mõõtmed on erinevad kasutatakse toote vormi valamist. Valu ei ole kuigi suure tugevusega · Sepistamine. Toodetele vabama vormi andmiseks · Stantsimine. Kasutatakse suures seerias valmistatavate välistetailide valmistamiseks. Valsmetalltooted · Ümarteras · Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras plekk torud · Võrdkylgne ja erikülgne teras · Karpteras · Topelt T-teras Tõmmatud tooted: · Traat terasest, vasest, alumiinimuist · Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (pronksist) Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) · Kruvid(puidu-, metalli- ja eriotstarbelised kruvid) · Poldid
Valtsmetalltooted moodustavad Valtsmetalltooted suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terastest, vähem alumiiniumi ja vase sulamitest. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Tähtsamad profiilterased on: · ümarteras (d>= 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus >=4 mm) · plekk (paksus < 4 mm); · torud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras; · rööpad; · eriprofiilid. Metallidest ehitusmaterjalid on: · väga tugevad, · elastsed · mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jagunevad: · mustmetallideks; · värvilisteks metallideks. Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad mustmetallid: · malmideks; · terasteks.
Tähtsamad neist on järgmised: · ümarteras (d > 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus 4 mm); · plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must- või tsingitud plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad),mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid. Tõmmatud toodetest enamkasutatavad on: · traat (Ø < 5 mm); terasest, vasest, alumiiniumist; · peenemad ümarterased; · peenemad torud (teras, vask, alumiinium). Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist: · kanalisatsioonitorud (malmist); · torude liitmikud;
metallpeenmaterjalid Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Tähtsamad neist on järgmised: ·Ümarteras (d 5 mm); ·Ruut-teras; ·Latt-teras; ·Leht-teras (paksus 4 mm); ·Plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must-või tsingitud plekk; ·Torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras; ·Topelt T-teras (I-teras); ·Rööpad; ·Mitmesugused eriprofiilid.Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni
metallmaterjalidest. Tähtsamad neist on järgmised: · ümarteras (d 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus 4 mm); · plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must- või tsingitud plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks
4.7. Metallidest ehitusmaterjalid Valtsmetalltooted. Need moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metall-materjalidest. Tähtsamad valtsmetalltooted on: ümarteras, ruut-teras, latt-teras, leht-teras; plekk – tasapinnaline või reljeefne plekk, must- või tsingitud plekk; torud – õmbluseta peenemad torud, valtsõmblusega või keevisõmblusega jämedamad torud, mustad või tsingitud torud; võrdkülgne nurkteras, erikülgne nurkteras, karpteras, topelt T-teras; 50 rööpad; mitmesugused eriprofiilid. Joonis 4.7.1. Profiilteraseid: a – võrdkülgne nurkteras, b – erikülgne nurkteras, c – topelt T-teras, d – karpteras. Tõmmatud tooted. Enamkasutatavad on:
Peamiselt terastest,vähemal määral ka alum. Ja vase sulamitest.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimet. profiilideks Tähtsamad on: -ümarteras(d =5mm ja suurem) -traat(d alla 5mm) -ruut-teras -latt-teras -leht-teras(paksus 4mm ja suurem9 -plekk(paksus alla 4mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne,must või tsingitud plekk. -torud võivad olla õmblusets(peenemad),valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad),mustad või tsingitud. -võrdkülgne nurkteras, -erikülgne nurkteras, -karpteras, -topelt T-teras(I-teras), -rööpad, -mitmesugused eriprofiilid(vaata õpikust lk.26) Tõmmatud toodetest -traat(läbimõõt alla 5mm),terasest,vasest,alum.st -peenemad ümarterased, -peenemad torud(teras,vask,alum.) Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist,pronksist või alum-st -kanalisatsioonitorud(malmist) -torude liitmikud -mitmesug.ahjutarbed, -keskütte radiaatorid, -kraanid ja ventiilid(peam. Pronksist) Sarrusteks(armatuur) nimet
metallmaterjalidest. · Tähtsamad neist on järgmised: · ümarteras (d 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus 4 mm); · plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must- või tsingitud plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid. 05.05.2014 Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon
Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena. Nurkpulb - nurklati vorm, kus üks külg on tugevdatud pulbiga. Lattpulb - riba, mille ühes servas on tugevuseks pulb. Karpteras - kasutatakse tugevust nõudvates kohtades. Z-teras - sama mis karpteras, kuid üks külg on suunatud teisele poole. H-teras - väga tugev profiil, kasutatakse erilist tugevust nõudvates kohtades, muidu harva. T-teras - spetsiaalsetes kohtades (näiteks piimina puitteki all). T-pulb-teras - tugevdatud T-teras.
Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena. Nurkpulb - nurklati vorm, kus üks külg on tugevdatud pulbiga. Lattpulb - riba, mille ühes servas on tugevuseks pulb. Karpteras - kasutatakse tugevust nõudvates kohtades. Z-teras - sama mis karpteras, kuid üks külg on suunatud teisele poole. H-teras - väga tugev profiil, kasutatakse erilist tugevust nõudvates kohtades, muidu harva. T-teras - spetsiaalsetes kohtades (näiteks piimina puitteki all). T-pulb-teras - tugevdatud T-teras.
Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena. Nurkpulb - nurklati vorm, kus üks külg on tugevdatud pulbiga. Lattpulb - riba, mille ühes servas on tugevuseks pulb. Karpteras - kasutatakse tugevust nõudvates kohtades. Z-teras - sama mis karpteras, kuid üks külg on suunatud teisele poole. H-teras - väga tugev profiil, kasutatakse erilist tugevust nõudvates kohtades, muidu harva. T-teras - spetsiaalsetes kohtades (näiteks piimina puitteki all). T-pulb-teras - tugevdatud T-teras.
annaabi.ee 
