Ferrid magneetimiskõver Joonis . Ferrid 1 suhtelise magnetilise läbitavuse ja magnetvälja tugevuse võrdluse graafik Katsekeha nr.3 Ferrid 2 Joonis . Ferrid 2 Magneetimiskõver Joonis . Ferrid 2 suhtelise magnetilise läbitavuse ja magnetvälja tugevuse võrdluse graafik 8. Tulemuste analüüüs Tulemuste põhjal võib õelda, et raual ( katsekeha nr.1 ) on kõige suurem magneetiline läbitus, kõige väiksema läbitavusega on ferriit ( katsekeha nr.2) . Kõige suuremad erikaod on arvutuste järgi katsekehal nr. 2 ja kõige väiksemad katsekehal nr. 1. Erikadude kahe erineva aruvutsmeetodi vahel esineb kõigil katsekehadel suuri erinevusi. Teine valem ei arvesta hüsteerissilmuse kuju ning seetõttu on kaod suuremad kui tegelikkuses. Hüstereesisilmuse kuju kui ka koertsitiivjõu alusel liigitatakse ferromagneetikud magnetiliselt pehmeteks ja kalkideks, arvutuste põhjal on katsekeha nr.3 ja- nr.2 magnetiliselt kõva ning katsekeha nr.1 pehme materjal
kõvadusarvuga või ilma järgnevatähiseta kahekordselt vähendatud toodete korral järgneva numbriga, mis näitab nominaalset voolavuspiiri N/mm2. Näiteks: TH52 ( HR 30Tm=52), T660 ( Re= 660 N/mm2) h) M- elektrotehnilised terased: järgnevate numbrite ja tähistega, mis iseloomustavad 1)erikadusid W/kg x100 induktsioonil 50 Hz, 2)Nominaalset paksust x100, 3)Terase liiki (A- mitteorjenteeritud, B mitteorienteeritud pooltöödeldud jne.) Näiteks: M400-50A (erikaod 4W/kg, paksus 0,5mm, mitteorienteeritud). Keemilise koostise järgi markeeritatavate (II grupp) teraste põhilised margitähiste sümbolid on: · Mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn- sisaldusega <1% 1) Täht C. C-sisaldus x 100 näitav number. Näiteks: C35 (35- C% x 100) · Mittelegeerterased Mn- sisaldusega 1%, mittelegeerautomaaditerased ja legeerterased (legeeriva elemendi sisaldus < 5%) 1) C-sisaldus x 100 näitav number
mis leiavad seni veel vähest kasutust. Põhilisteks reaktiivvõimsuse kompen- seerimisseadmeteks meie võrkudes on kondensaatorpatareid ja vähemal mää- ral ka sünkroonkompensaatorid. Sünkroonkompensaatorid on keerukad ja kallid seadmed ning nõuavad asja- tundlikku järelevalvet ja hoolet. Seetõttu on need õigustatud ainult suurtes põ- hivõrgu sõlmalajaamades. Suurema võimsusega sünkroonkompensaatori eri- maksumus ja erikaod on küll väiksemad, kuid jäävad ikkagi kõrgemaks kon- densaatorite näitajatest. Seetõttu võivad sünkroonkompensaatori eelised (posi- tiivse toimega pidev ja kiiretoimeline reguleerimine mõlemas suunas) õigus- tada tema kasutamist ainult suhteliselt suure võimsuse puhul. Enamasti kasu- tatakse aga alajaamades, eriti jaotusalajaamades ja suuremate tarbijate juures, reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks suhteliselt odavaid ja töökindlaid kon- densaatorpatareisid. 3.3
m2 17 cm 222 Sekundaarmähise aktiivtakistus R2 = MLT w 2R2 = 32,24 104 19,59 10 -6 = 0,066 . Sekundaarmähise vaseskaod P2 = I22R2 = 10,54 2 0.066 = 7,30 W. Eraldustrafo summaarsed vaseskaod Pw = P1 + P2 = 7,17 + 7,30 = 14,47 W Erikaod magnetsüdamikus 2,1122 2,1122 - 7 1,834 B -7 0,1 mW Pc = 8,64 10 f c = 8,64 10 25000 1,834 = 0,18 .