Litosfääri kokkuvõte
või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad.
Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest
magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale,
valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik
ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest
rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast
andesiitsest ja erigraniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel
lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt
eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Mandritel ja laamade
vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda,
mille tagajärjel tekib mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater
kaldeera
annaabi.ee 
