Ained, millel on suurem dispersioon, lahutavad erineva lainepikkuse kiiri tugevamini (annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele λ1 ja λ2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n λ1 - n λ2. Vesiniku spektri F-joonele (λF = 486,1 nm) ja C-joonele (λC = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet n F-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist enamkasutatavad on nF - nD ja nH - nC, kus λD = 589,3 nm on naatriumi spektri kahe väga lähedase kollase joone lainepikkuse keskmine ja λ H = 396,8 nm- kaltsiumi spektri violetse joone lainepikkus). Aineid iseloomustatakse sageli ka suhtelise n F nC nD 1 nD 1 n F nC
Ained, millel on suurem dispersioon, lahutavad erineva lainepikkuse kiiri tugevamini (annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele 1 ja 2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n 1 - n 2. Vesiniku spektri F-joonele (F = 486,1 nm) ja C-joonele (C = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet nF-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist enamkasutatavad on nF - nD ja nH - nC, kus D = 589,3 nm on naatriumi spektri kahe väga lähedase kollase joone lainepikkuse keskmine ja H = 396,8 nm- kaltsiumi spektri violetse joone lainepikkus). n F - nC Aineid iseloomustatakse sageli ka suhtelise dispersiooniga või selle nD - 1
annaabi.ee 
