Eesti – Kas heaoluühiskond? vol 2
Eesti ühiskond. Tänane Eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult. Väike
rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud
võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. Eesti turg on väike just seetõttu, et
ostuvõimeline osa elanikkonast on väike.
Eesti tulevikustrateegia nurgakiviks saab olla ainult heaoluühiskond. Saksamaal õnnestus see
1950. aastatel üles ehitada tänu Marshalli plaanile. Kuigi Ludwig Erhardilt on palju õppida,
saab Eesti apelleerida üksnes oma sisemistele ressurssidele. Samasuguses olukorras oli
sõjajärgne Soome. Heaoluühiskonna kujunemise aluseks on Erhardit tsiteerides "laiade
rahvahulkade sissetulekute suurendamine", mille aluseks omakorda on tootlikkuse kasv ja
stabiilsed hinnad. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal
ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. Heaoluühiskond on oma
olemuselt kooperatiivne