Kavntdiirdel- elektroni võnkumisel ühest seisulainest teise,ühest elektronpilvest teise. Elekronmagnetlaine kiirakse, kui elektron võngub ühest leiulainest teise. 2.millega seletub spektorjoonte helendus intensiivsus?Seletub sellega, et me näeme, et mõned jooned on silmatorkavalt heledad, teised nõrgemad,kolmandad vaevumärgatavad. Mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva;mõnede siirete tõenäosus on suur, teistel väike. 3.mis on aatomi ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurus järk? Ergastusseisundi eluiga on delta t ja suurusjärk on 10-9-10-8sek. 4.millised kvantseisundid on metastabiilsed? Pikaealisi tsaemeid nim.metastabiilseteks. on selgunud, et kahvatuid jooni annavad siirded, mis lähtuvad pikaealistest seisundites, nt.10-3. laserites on aatomite metastabiilsed tsemed nende vahejaamadeks,kuhu,piltilikult öeldes,kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks,mis vallandab kiirguslaviini. 5
21. Milline toime on võimenditel? Milleks ja kus neid vajatakse? Lk 67 22. Miks ühendatakse transistoreid kiipideks ehk integraalskeemideks? Lk 69 23. Kuidas tekib (või neeldub) valguskiirus ergastatud aatomites? Lk 71 24. Millega seletub spektrijoonte erinev intensiivsus? Lk 73 Need on erinevad, kuna mõne energiaga footoneid kiiratakse tihti, teisi harva, mõnede siirete tõenäosus (toimumisaeg) on suur, teistel väike. 25. Kuidas hinnata aatomite ergastusseisundi eluiga? Milline on selle suurusjärk? lk 72 Aatomite ergastusseisundi eluiga on lühike. Suurusjärk: 10 26. Millised kvantseisundid on metastabiilsed? Lk 73 Metastabiilsed kvantseisundid on 27. Mispoolest erineb luminestsents teistest valgustekke ilmingutest ? lk 73 Erineb selle poolest, et helenduse põhjuseks ei ole hõõgvele kuumutamine nagu teiste valgustekke ilminguteks. 28. Miks nimetatakse teda külmaks helenduseks? Lk 73 Kuna helenduse põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine. 29
Koosnevad viiest isopreenijäägist. Konjugeeritud resonants sidemed. Mille poolest erinevad klorofülli molekuli singletne ja tripletne ergastusseisund? Eristatakse molekulide kahte tüüpi ergastuolekut singletset ja tripletset. Singletses seisundis jääb ergastatud elektroni spinn vastupidiseks põhiorbitaalile jäänud elektroni spinnile. T- ergastusolekus on ergastus- ja põhiorbitaalil olevate elektronide spinnid ühesuunalised. See asjaolu teeb T-ergastusseisundi eluea pikemaks kuna elektroni minekuks põhiorbitaalile peab toimuma spinni pööre. Nimetage kolm võimalust neeldunud kvandi energia liikumiseks klorofülli molekulis Ergastus kasutatakse laengute lahutamiseks toimub fotokeemiline reaktsioon Ergastus kiirgub välja fluorestsentsina Ergastusenergia muutub soojuseks 1)Võib moodustuda üks ergastus üle kogu süsteemi. See on nn eksitonmehhanism, tagab ülikiire ergastuse kandumise üle kogu antenni. 2)Aeglasem on nn
vesinikku ja hapnikku. 22. Kirjeldage karotinoidide molekuli üldist struktuuri terpenoidsed ühendid, mis on kokku pandud isopreeni jääkidest, 5- süsinikulised; pikad süsinikuahelad, mis on otstest tsükliseeritud 23. Mille poolest erinevad klorofülli molekuli singletne ja tripletne ergastusseisund? Valentselektronide singletse ergastusseisundi korral on spin'id antiparalleelsed ja ergastuse eluiga lühike (~10 -9 s). Võib toimuda singletse ergasusseisundi üleminek väiksema energiaga paralleelsete spin'idega tripletsesse ergastusseisundisse, mille eluiga pikem (~10-3 s) ja sellelt seisundilt suur tõenäosus, et elektronid liiguvad hapnikule ROS tekkega. 24. Nimetage kolm võimalust neeldunud kvandi energia liikumiseks klorofülli molekulis
annaabi.ee 
