Optilised nähtused atmosfääris
hõreda õhu molekulidega põrkudes neid ergastavad. Minnes tagasi ergastatud olekult
tasakaaluolekusse, kiirgavadki need molekulid valguskvante, mida näeme virmalistena.
(Kuusk 2005)
Virmaliste valgus tekib samamoodi kui päevavalguslampide ja reklaamide neoontuledes, kus
elektrivool hõrendatud gaasis põhjustab gaasi helendamist. Virmaliste värvus sõltub
esilekutsuvate laetud osakeste energiast. See määrab ära milliseid lämmastiku ja hapniku
aatomite ning molekulide ergastatatud olekuid need suudavad esile kutsuda. Virmaliste
spektrist võib leida üle 100 spektrijoone, sagedamini esinevad sinised, punased ja rohelised
spektrijooned. (Kuusk 2005)
Virmalisi esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Põhjapoolkeral esinevaid nimetatakse Aurora
Borealis ja Lõunas Aurora Australis (vastavalt põhja- ja lõunakoit). Ühiselt nimetatakse neid
Aurora Polaris – polaarkoit. (Wikipedia 2013)