ning osasi maju, eriti kivist, ei soojustatudki. Puust maju ja püstkodasi soojustati mätaste ja puukoorega. Tänapäeval kasutatakse soojustamiseks erinevaid villaliike millest populaarseim on kivivill. Karkass ja toestus Vanasti kasutati puumajade toestamiseks ristpalke mida nimetatakse ka emapalkideks. Nendele toetus kogu ehitis. Tänapäeva majadele ehitatakse metallist või raudbetoonist karkass, kuid on võimalik ka lasta ehitada eramajale puitkarkass. Niiskus Vanasti tehti kivi- ja puumajadesse augud, mille kaudu õhk läbi käis. Nii kandus ära ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni süsteemid, mis aitavad kaasa ka niiskuse vähenemisele. On võimalik osta ka eraldi õhu niisutajaid ja kuivatajaid. Vooder Keskaja kivimaju ei vooderdatud, kuid puitmaju vooderdati. Voodriks olid enamasti puidust
· Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik. · Päikeseelektri süsteemi saab vajaduse korral lihtsalt laiendada ning liita sellega uusi paneele või teisi energiaallikaid. Päikeseenergia Eestis Eestimaal ringi liikudes jäävad juba üsna tihti silma eramajade katustele paigaldatud soojavee päikesekollektorid. Nendelt, kes päikeseenergial toimiva veeküttesüsteemi on oma eramajale paigaldanud, kuuleb vaid positiivset hinnangut. Oluliselt vähem on aga Eestis levinud päikeseenergiast elektri tootmine, samal ajal kui mujal maailmas ehitatakse kuuldavasti pidevalt juurde nii suuri kui ka väikeseid päikeseelektrijaamu. Miks siis on Eestis päikesest elektri tootmine nõnda vähe levinud? Siinkohal lükkaks ümber müüdi, mida alatihti kuuleb Eestis ei ole ju piisavalt päikest. Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia
annaabi.ee 
