Piiriprotokolli koostas maamõõtja XXXXX litsents nr. 0009765 Katastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põllumajandusministeeriumi esindaja 2.Haridusministeeriumi esindaja 3.Kehtna valla esindaja, maakorraldaja Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: VIII maatükk: Piir on looduses tähistatud kuue (6) piirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 1-2-3 vahel kulgeb piir piki Metsaääre tee nr 20 eralduspiiri 4 m tee teljest, piiripunktide 3-4 vahel kulgeb piir Tallinn-Rapla-Türi tee nr 15 tee teljest 19 m kaugusel, piiripunktide 4-5 vahel kulgeb piir piki Lüpsiplatsi-Kehtnapere tee nr 44 eralduspiiri 3 m tee teljest, piiripunktide 5-1 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piirimärkideks on kõikides punktides metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjaosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud
2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga. Piir kulgeb: Piiripunktide 50-51-52-53-54-55 vahel kulgeb piir sirgjooneliselt piirimärgist piirimärki. Piiripunktide 40-50 vahel kulgeb piir pikki kraavitelge, piiripunktide 55-49 vahel kulgeb piir pikki Lasketiiru tee nr45 eralduspiiri 3m tee teljest.piirimärkiseks on punktides 51,52,53 ja 54 metalltoru. Kohapeal esitatud märkused: Ei ole. Asjosaliste juuresolekul on ülaltähendatud katastriüksuse piirid maastikul kätte näidatud vastavalt katastriüksuse jagamisplaanile, mille on koostanud Kehtna valla maanõunik Heiki Paat 20.12.1999.a. Piiriprotokolli koostamisel on asjaosalistele selgitatud asjaõigusseaduse §128; 129; maakatastriseaduse §22 ja haldusõigusrikkumiste seadustiku §48 sisu (piiri kindlaksegemine,
Seda nähtust nimetatakse elektronide difusiooniks. Samuti difundeeruvad augud paiknemistiheduse ühtlustamise käigus p-piirkonnast n-piirkonda (aukude difusioon). See protsess ei kulge aga laengukandjate kontsentratsiooni ühtlustumiseni kogu kristallis, kuna n-pooljuhist lahkunud elektronid jätavad endast maha nendega võrdse arvu paikseid positiivseid ioone. Samuti tekivad p-pooljuhist lahkuvate aukude tõttu paiksed negatiivsed ioonid. n- ja p-pooljuhtide eralduspiiri juures tekib n-juhtivusega materjalis positiivne ruuumilaeng ja p-juhtivusega materjalis negatiivne ruumilaeng. Need vastasmärgilised laengud tekitavad pooljuhtide kontaktpinna piirialal sisemise elektrivälja, mida nimetatakse potentsiaalibarjääriks (ingl. k. build-in voltage), mis lõpetab laengukandjate edasise difusiooni läbi kontatpinna (moodustub tõkkekiht, ingl. k. depletion region). Potentsiaalibarjääri suurus on räni puhul 0,6...0,7 V ja tõkkekihi paksus on 1..
annaabi.ee 
