Geoloogia !
kaks on suuremad -üks Tootsi ümbruses ja teine Narva jõe keskjooksul.
Devoni ajastuga algas Eesti alal täiesti uus arenguetapp, rnille vältel
senine mereline olustik asendus osaliselt mandrilisega.
Siluri ja devoni ajastu vahetusel ca 400 milj. aastat tagasi toimus
kulutusprotsess, kus hilisem mere pealetung hävitas isegi mandrilised
setted.
Samal ajal muutus oluliselt ka põhjapoolkera mandrite üldine
paleogeograafia - Põhja-Ameerika ja Ida-Euroopa seni eraldiasetsenud
mandrid liitusid siluri ja devoni ajastu vahetusel üheks Euroameerika
mandriks. See mäeteke tõi kaasa Ida-Euroopa platvorrni loodealade üldise
kerkimise ja mere taandumise lõuna suunas.
Jõed voolasid meie alale peamiselt Balti kilbilt (Soomest), kus purdsetete
lähtekivimiteks olid tard-ja moondekivimid.
Devoni ladestu kogupaksus on Kagu-Eestis kuni 450 m.
Maaretest leidub meie devonis tööstuslikuks kasutamiseks sobivat savi ja
klaasiliiva.