Ernest Rutherford
alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse
peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Kõige ohutum neist kolmest on
alfakiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb
alfaosakestest.
Elementide transmutatsioon
1919. aastal sai Rutherfordist esimene inimene, kes muundas
tuumareaktsiooni kaudu ühe elemendi teiseks. Ta lagundas lämmastiku
alfaosakeste toimel hapnikuks ning protsessi käigus eradus prootone:
14
N + 17O + p. Hiljem küll tõestas Blackett, et selle protsessi käigus
muundus lämmastik hapniku isotoobiks, kuid siiski oli Rutherford
esimene, kes sai hakkama keemilise elemendi transmutatsiooniga.
Neutroni teooria
Rutherfordil oli ka teooria, et eksisteerivad neutronid, sest miski peab ju
tasakaalustama prootonite positiivsete laengute tõukejõudu. Selle teooria
aga tõestas 1932. aastal James Chadwick, kes sai selle eest ka 1935.
aastal Nobeli preemia.
annaabi.ee 
