Rootsi aeg
1687. aastal võttis Liivimaa
maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda
talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning
lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. Kirikutes ja kabelites peeti eestikeelseid
jumalateenistusi ning kirikute juures hakati talupoegadele õpetama katekismust ja
kirikulaulu. Igas kihelkonnas tuli ametisse nimetada köster ja tema ülalpidamiseks
eradalda köstrimaa. Talurahva kultuur rehielamu, kõrtsid, torupill, riietuse
kujunemine pikitriibuline seelik, naise pottmüts, meeste murumüts Põhja-Eestis,
plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel jne. 1637.aastal lõi H.Stahl eesti keele
grammatika, mis oli saksapärane ning kus oli palju võõrtähti. Johan Hornung avaldas
1639.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika pannes mõlemalt koolkonnalt laenates
annaabi.ee 
