Litosfäär, konspekt
viskoossus on kõrge, sest see ummistab lõõrid. Vulkaanid saab jagada kaheks -
kilpvulkaanid(madal visk.), stratovulkaanid (kõrge visk.)
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud
elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust
maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina
keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud.
Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained)
Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete
registreerimiseks. Kõige kiiremini jõuavad kohale p-lained, siis s-lained, viimastena
pinnalained. Transformmurrangu epitsentner 100km. Laamade sukeldumine epitsentner
700-800km. Kui maavärina murrang leiab aset vee all, tõukab see ka veesammast üles,
annaabi.ee 
