Renessansi kirjandus
Cinquecento teise poole suurim kirjanik oli Ferraras tegutsenud Torquato Tasso, Tema
karjusenäidend 'Aminta' (1580) on pastoraalse zanri tippsaavutus Itaalia kirjanduses. Prosaistidest
asetus esikohale Matteo Bandello, kelle novellilooming on Boccaccio järel silmapaistvaim itaalia
renessansi lühiproosas. Ajastu sünget õhustikku kajastab Giambattista Cinzio novellitoodang.
Luules oli märgatav Petrarca loomingu elustumine. Enamik petrarkismi harrastajaid ei küüno
epigoonlusest kaugemale. Võimekamaid petrarkaiste oli roomlane Vittoria Colonna. Draamas tekkis
cinquecento lõpupoole seisak. Valdavaks sai intriigikomöödia. Erandi moodustab õpetlane
Giordano Bruno, kelle kommetekomöödia 'Küünlakandja' on tähelepanuväärsemaid lavateoseid
itaalia renessansi lõpuperioodist. 16. sajandil arenes ka rahvalik kutsekomöödia. See on rahvuslik
lavazanr, mille juured ulatuvad tagasi rooma atellaadideni. 16. sajandi lõpul jäi itaalia kirjandus
annaabi.ee 
