Paljunemine - Bioloogia
munarakust.
Iseviljastumine ühelt vanemalt
Ristiviljastumine kahelt vanemalt
Eri liiki esindajad tavaliselt ei ristu.
Eri populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda.
Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.
Kas siis eoseliselt või vegatiivselt.
Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega.
Eoskotid võivad moodustada kas lülistunud mütseeli tippudes või viljakehal.
Eoskande eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel.
Eoskupardid eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujunev varre
ja lehtedega taim.
Vegatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud
taimeliigid.
Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel.
Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega.
Samblikud paljunevad vegatiivselt rakise tükikeste abil.
Loomariigis saavad vegatiivselt (pungumine, pooldumine) paljuneda järgnevad
annaabi.ee 
