Aktivaatoritest on mitme ensüümide toimeks vajalik Ca ioonide juuresolek, nt pankrease ensüümide toimeks. Pankrease lipaasi (lipiide lõhustav) aktiveerimiseks on vajalik sapihapetes/sapihapete soolade ja ka Ca ioonide juuresolek. Cl ioonide juuresolek on vajalik sülje -amülaas lõhustamiseks. Sülg ise produtseerib Cl-ioone ka. Kõhunäärme mitteaktiivse trüpsinogeeni aktiveerimiseks vajalik käivitajaensüüm enteropeptidaas e. enterokinaas. Kui kõhunäärme nõrega jõuab trüpsinogeen peensoolde, toimub enterokinas, mis lõhustab trüpsinogeeni molekulist ära ühe rühma aminohappeid. Kui ...... trüpsiin aktiveerib ülejäänud ensüüme ....... enteropeptidaas, tekib järjest rohkem aktiivset trüpsiini mis aktiveerib iseennast ja teisi valke.LOE TRÜPSIINI KOHTA!!!!!!!!!!!!!! SEEDIMINE
epiteelirakkudest, mida iga päev hävib ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad
epiteelirakkudest, mida iga päev hävib ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karboksüpeptidaad ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni akriveerib enteropeptidaas e. enterokinaas, edasi toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi inaktiivseid proteaase. Valku lõhustavate ensüümide aktivatsiooni ja nende toimet võiks esitada järgnevalt: Valke lõhustavaid e. proteolüütilisi ensüüme leidub maonõres(pepsiin) ja kõhunäärmenõres(trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesisaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad
30. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kõhunäärmenõre- ja sapi ülesanded). Kõhunäärmenõre koostis: - Trüpsiin lõhustab valke - Amülaas lõhustab süsivesikuid (polüsahhariiddisahhariid) - Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Kõhunäärmenõrel on leeliseline reaktsioon, tema pH on 7,8-8,4. Fermendid, mis seedivad valke, eritatakse inaktiivsetena. Neid aktiveerib soolenõre ferment enterokinaas. Lipaasi toime tugevneb sapi juuresolekul. Kõhunäärmenõre sekretsioon algab 2-3 minutit pärast toidu vastu võtmist ja kestab 6-14 tundi. Erituva nõre hulk ja fermentatiivne koostis olenevad söödud toidu hulgast ja koostisest. Leiva söömisel täheldatakse kõhunäärme suurimat sekretsiooni esimesel tunnil, liha söömisel teisel tunni, piima puhul kolmandal tunnil pärast söömist. Rasvane toit kutsub esile suhteliselt väiksema mahlanõristuse.
hävi ainuüksi peensooles umbes veerand kg jagu. Makku ja soolde eritub ka verevalke. Organismist pärinevaid valke ongi rohkem kui toiduga saaduid. Mõlemad lõhustuvad samal moel. Proteaasideks on trüpsiin, kümotrüpsiinid A ja B, karbokspüeptidaas ning aminopeptidaas, mis tekivad inaktiivsel kujul trüpsinogeeni, kümotrüpsinogeeni, prokarboksüpeptidaasi ja proaminopeptidaasina. Trüpsinogeeni aktiveeriv enteropeptidaas e enterokinaas, edais toimub trüpsinogeeni aktivatsioon autokatalüütiliselt, aktiivne trüpsiin aktiveerib nüüd omakorda trüpsinogeeni ja teisi interaktiiseid proteaase. Valke lõhustavaid ehk protelüütilisi ensüüme leidub maonõres( pepsiin) ja kõhunäärmes( trüpsiin, kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad soolesidaldises 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimased imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. RASVADE SEEDIMINE
AMÜLAAS, MALTAAS; LAKTAAS; SAHHARAAS-süsivesikute toimimine NUKLEAASID -nukleiinhapete lammutamine PROTEOLüüTILISED ENSüüMID-analoogilised pepsiinile ENDOPEPTIAASID-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses. KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast. DIPEPTIDAASID-neid peab olema. Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimisel omab tähtsat rolli ensüüm enterokinaas, mida leidub kaksteistsõrmiksoole poolt produtseeritavas nõres. Proteolüütilised ensüümid eritatakse inaktiivsena, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas 0,5-1l(ca 400 ml). Sapp ei sisalda mingeid ensüüme. Sapp on kuldkollase värvusega(kuldpruun kuni rohekas) vedelik, mis sisaldab sapphappeid, bilirubiini jt. aineid. Sapi funktsioonid seedimises. Sapil on tugevasti väljendunud aktiveeriv toime kõhunäärme nõres ja
aktiivseks, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone) Endopeptidaasid-valgu molekuli lammutamine nende sisemuses(trüpsiin, kümotrüpsiin). KARBOKSÜPEPTIDAASID alustavad lagundamist karboksüülrühmast. AMINOPEPTIDAASID-alustavad lagundamist aminorühmast. DIPEPTIDAASID-neid peab olema. Proteolüütiliste ensüümide aktiveerimisel omab tähtsat rolli ensüüm enterokinaas, mida leidub kaksteistsõrmiksoole poolt produtseeritavas nõres. Proteolüütilised ensüümid eritatakse inaktiivsena, et nad ei hakkaks kahjustama neid produtseerivaid tsoone. Sappi tekib maksas pidevalt, ööpäevas võib olla selle hulk ulatuda 0,5-1 liitrini(ca 400 ml). Sapp ei sisalda mingeid ensüüme . Sapp on kuldkollase värvusega(kuldpruun kuni rohekas) vedelik, mis sisaldab sapphappeid, bilirubiini jt. Aineid. Sapi funktsioonid seedimises
annaabi.ee 
