munad, piim jne) paritoluga ained. · Toitained toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede Ulesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline vaartus ehk kalorsus energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete 16plikul 16hustumisel. · Ensuumid eriliste ollladustega valgud, mis kindlustavad ol'gallismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jaades ise samal ajal muutLlmata. · Vitamiinid orgaanilised uhendid, mis ensuumide koostises osalevad ainevahetuses. P6hiliseks vitamiinide allikaks illimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus s61tub mitmetest teguritest, Ilaiteks vanusest, keha temperatuurist, toitainete Ilulgast, ensuumide aktiivsusest, kehakaalust .
metabolism: Organismis asetleidev sunteesi- ja lohustumisprotsesside kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse ubritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide sunteesiks: Katabolism konverteerib toitainete energia organismis kasutatavasse energiavormi (peamiset ATP-s), mida anabolism kasutab biomolekulide
aktiivsuse uhikuks 1 mikro kat loetakse sellist ensuumi hulka, mis põhjustab 1 mikro mooli peptiidsidemete hudroluusi 1 s vältel 30 °C juures. Kuna hudroluusunud peptiidsidemete hulk ei ole otseselt mõõdetav, siis on uldlevinud proteoluutiliste ensuumide aktiivsuse avaldamine ulalnimetatud tingimustel toimuval valgu hudroluusil vabanevate produktide (aminohapped, peptiidid) hulga kaudu. Sõltuvalt uuritava proteaasi substraadispetsiifilisusest ja aktiivsuse pH - optimumist kasutatakse aktiivsuse määramisel erinevaid substraate ja iga ensuumipreparaat
molekulaarbioloogia peamisi meetodeid, mis leiab uha enam kasutamist ka veterinaarias. Rekombinant-DNA tehnoloogia kasutusele votmine on oluliselt avardanud voimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning parilikkuse biokeemiat. Uhtlasi on tanu rekombinant- DNA tehnoloogiale astutud kvalitatiivne samm edasi biotehnoloogias ja nakkushaiguste diagnostikas. Rekombinant-DNA tehnoloogia pohimeetodid on jargmised: DNA molekuli lohestamine e loikamine fragmentideks restriktsiooni ensuumide abil, mis lohuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete jarjetusega piirkonnas (iga ensuumi jaoks eri NH jarjestus) Nukleiinhappeline hubridiseerimine -tanu DNA, RNA molekulide voimele siduda vabasid Nhid on voimalik teataud NH-jarjestusega vabade margistatud DNAfragmentide abil avastada komplementaarse jarjestusega loike uuritavas DNA voi RNA molekulis. DNA kloonimine -uhe DNA fragmendi alusel on voimalik sunteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid.
Energeetiline, ehituslik, kaitse (külma eest). 3) Aminohapped (süsinikskelett, aminorühm, happerühm, valkudes 20tk). Apolaarsed (valgu mehhaanilise struktuuri loomiseks, neutraalse laenguga, Gly, Ala, Val, Leu, Ile; Met (S); Phe, Trp, Pro). Polaarsed (kujundavad kõrgemat järku struktuure gloobuleid, ebavõrdne laeng molekulis, Ser, Thr, Cys, Tyr, Asn, Gln). Laetud (aluselised Lys, Arg, His, happelised Asp, Glu). 4) Vitamiinid (ensuumide aktivaatorid, funktsionaalne rühm, koensüümid, mida organism ei suuda ise sünteesida). Makromolekulid: 1) Polüsahhariidid (monosahhariididest). Energeetiline, struktuurne (kitiin seente toes), ligimeelitav. Tärklis (varu, kiireks kasutuseks, koosneb glükoosist). Amüloos ja amülopektiin taimne, Glükogeen loomne, inuliin koosneb fruktoosist. Tselluloos (sruktuurid, koosneb glükoosist, loomad ei suuda lagundada, bakterid ja seened lagundavad)
tuurid hdvivad, renaturatsiooniga aga taastuvad. Mis iilesanded on valkudel? Valkudel on organismides tiiita palju mitmesu- Enstiume kasitatakse bioaktiivsete ainetena, sest guseid iilesandeid. nad reguleerivad organismi enamikke biokeemilisi protsesse M6nede ensuumide aktiviseerimiseks on Valdav osa organismides toimuvaid keemi- vaja vitamiine Vitamiinid on bioaktiivsed madal- lisi reaktsioone ei kulge iseeneslikult: neid on molekulaarsed orgaanilised ained Taimed suniee- raja kas kiirendada v6i aeglustada. Biokeemi- sivad neid ise, loomorganismid saavad aga vitamii-
Oma tapse replikatsiooniga sailitab DNA geneetilise informatsiooni ja annab seda edasi rakkude pooldumisel polvest polve. Geneetilise informatsiooni realiseerumine fenotuubiks, selle translatsioon («tolkimine») on parilikkuse teine kulg. Translatsioonil toimub valkude biosuntees, mille kaigus geneetiline informatsioon «tolgitakse» keemiliste reaktsioonide keelde. Koik keemilised reaktsioonid organismis toimuvad fermentide (ensuumide) osavotul. Ka fermendid on valgud, valgulised biokatalusaatorid. Iga rakus toimuv reaktsioon nouab spetsiifilise fermendi osalust, mistottu nende arv organismis ulatub tuhandetesse. Fermendid otsustavad loppkokkuvottes selle, millised tunnused organismil kujunevad. Nii on DNA pohifunktsiooniks elusas rakus spetsiifiliste valkude sunteesi juhtimine, sellest oige informatsiooni sailitamine ja edasiandmine. Geneetiline kood Geneetilise koodi olemasolu idee tekkis USA-s 1953
annaabi.ee 
