puriini või pürimidiinirõnga lämmastikule. Sellised tautomeersed üleminekud võivad mõjutada lämmastikaluste paardumisvõimet ja põhjustada spontaanseid asendusmutatsioone. Tümiin ja guaniin võivad minna keto-vormist vähemstabiilsesse enool-vormi ning adeniin ja tsütosiin aminovormist vähemstabiilsesse iminovormi. Kui mõni lämmastikalusetest on DNA replikatsiooni toimumise hetkel imino- või enoolvormis, võivad replikatsioonil paarduda adeniin ja tsütosiin või guaniin ja tümiin. Juhul, kui valepaari replitseerunud DNA-st ei korrigeerita, kinnistub asendusmutatsioon järgmise replikatsiooni tsükliga. Asendusmutatsioone on kahte tüüpi: 1) Transitsioonid puriin-nukleotiid asendub puriin-nukleotiidiga ja pürimidiin-nukleotiid pürimidiin- nukleotiidiga (näiteks tsütosiin-nukleotiid tümiin-nukleotiidiga);
puriini või pürimidiinirõnga lämmastikule. Sellised tautomeersed üleminekud võivad mõjutada lämmastikaluste paardumisvõimet ja põhjustada spontaanseid asendusmutatsioone. Tümiin ja guaniin võivad minna keto-vormist vähemstabiilsesse enool-vormi ning adeniin ja tsütosiin aminovormist vähemstabiilsesse iminovormi. Kui mõni lämmastikalusetest on DNA replikatsiooni toimumise hetkel imino- või enoolvormis, võivad replikatsioonil paarduda adeniin ja tsütosiin või guaniin ja tümiin. Juhul, kui valepaari replitseerunud DNA-st ei korrigeerita, kinnistub asendusmutatsioon järgmise replikatsiooni tsükliga. Asendusmutatsioone on kahte tüüpi: Transitsioonid puriin-nukleotiid asendub puriin-nukleotiidiga ja pürimidiin-nukleotiid pürimidiin- nukleotiidiga (näiteks tsütosiin-nukleotiid tümiin-nukleotiidiga);