Koeratõud
13/
13/31
pikutada. See on enesestmistetavalt tema aristokraatse siniverelise krgeaususe
privaatne privileeg.
Eesti hagijas
Eesti hagijas on aretatud kohalike hagijate ristamise teel
Beagle, Inglise rebasehagijaga (foxhound), Sveitsi
hagijaga (Gewöhnlicher Schweizer Laufhund), Luzerni
hagijaga (Luzernen laufhund) ja Berni hagijaga
(Dreifarbiger Berner Laufhund). Kogu aretustööd
mjutas see, et ennesja aegses Eestis oli keelatud
jahipidamine hagijatega, kelle turjakrgus oli üle 45 cm.
1954. aastal viibis Eestis spetsiaalne komisjon, kes vaatas
üle 648 koera kohta esitatud materjalid ja uue hagijatu
standardi kirjelduse, hindas koeri jahikatsetel ning ülevaatusel. 27. detsembril 1954.a.
kinnitas NSVL Pllumajanduse Ministeeriumi Looduskaitsealade ja Jahimajanduse
Peavalitsus uue tu - "Eesti hagijas". Eesti Kennelliit kinnitas Eesti hagija
tustandardi 4. 06. 1998.a