Friedrich Reinhold Kreutzwald
talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost.
Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus
terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879).
Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi ja levitada
teadmisi.'tunnustuse on Kreutzwald pälvinud eelkõige oma rahvaluuletöötlustega
,,Kalevipoeg" (rahvaväljaanne 1962) ja ,,Eestirahva Ennemuistlsed jutud" (1866) ning
ilukirjandusliku loominguga.
Kreutzwaldi peateos on rahvaluuleaineline eepos ,,Kalevipoeg". ,,kalevipoja" kirjutamist
alustas juba Faehlmann, kes jõudis eepose sündmustiku visandini ja saksaleelsetele
sissejuhatavate stroofide koostamiseni. Kreutzwald kahtles, kas talle on ,,Kalevipoja"
jätkamine jõukohane, kuida asus siiski peagi tööle. Järgnevatel aastatel käis kirjanik korduvalt
Võru-ja Setumaal. Kalevipoja-lugude lisa kogumas.